Hendrik Relve „Retked põlisrahvaste omailmadesse“
Kirjastus: Varrak, 2024
253 lk
Kui Eesti esirändur oma lood ja laulud kirja paneb, tahan neid alati lugeda. Ise ju enamasti nii sügavasse laande või ka kusagile suguharu keskele ei satu. Seega on tema rännuülevaated iseenesest ka nagu väike reis.
Sedakorda pühendab Relve meid põlisrahvastega kohtumistesse, mille tarvis reisis erinevatel mandritel. Nii kohtus ta Gröönimaa inuittidega, Aafrika maasaidega, bambutidega, Uus-Guinea korovaidega jt. Neid teekondi kirjeldab üsna üksiksasjalikult ja tema seiklusi on tore lugeda. Lisaks muidugi suurepärased fotod. Kuidas aga leida üles hõimud, kellest midagi nagu tead, aga pole aimugi, kust neid täpsemalt otsida? Kindlasti on keeruline otsida üles need kontaktid, mis aitavad rännata kusagile sügavasse džunglisse või mägedesse või mujale raskesti ligipääsetavatesse paikadesse saamaks osa tundmatute rahvaste elust. Lisaks on ju ka muid takistusi sellisel teel palju. Kindlad murekohad on vast suur kultuuribarjäär ja keelebarjäär. Kujutan ette, et selline otsus minna ja näha nõuab suurt julgust. Pole ju ette teada, kuidas üks eraklikult elanud rahvus võõrastesse suhtub. Aga raamatust saab kõik teada.
Hr Relve reisilugusid loeksin veel ja veel!
No comments:
Post a Comment