Sõber armeenlane

 

Andrei Makine “Sõber armeenlane”

Prantsuse keelest tõlkis Malle Talvet

Kirjastus: Varrak, 2023

143 lk

1970. aastate Siber on endiselt karm paik. Lastekodu poiss (mina-jutustaja) sõbruneb seal armeenia poisi Vardaniga. Vardan on põdura tervise ning flegmaatilise loomusega ning poisi koolielu ei ole tema massist eristuva oleku poolest kuigi rahulik. Seevastu poiste sõprus kujuneb milleski kindlaks ja turvaliseks ning üksteisele ollakse toeks. Vardan elab n.ö Armeenia kuningriigis, mis on armeenlastest kogukond Siberis, kes ootavad oma vangalmüüride vahel olevaid lähedasi. Minategelase jaoks avaneb aga täiesti uus maailm talle võõra rahvuse kommete, rahvusliku olemise ja väljanägemise näol. Selgub, et genotsiid on tabanud sedagi rahvust, kuid mingi suursugusus on säilinud ka väga viletsates oludes.

Mulle meeldis „Sõber armeenlane“ väga oma sisutiheduse ja tähendusrikkuse poolest. Pole ju raamat üldsegi paks, aga nii vähesedki leheküljed ütlevad palju. Mõnda lauset lugesin isegi mitu korda, sest kõik laused on mõtestatud ja mõni lause nii sügavamõtteline, et vajas seedimist. Üldiselt on tegemist kurbliku raamatuga, kuid see poiste sõprus toob esile loo helgema poole. Kindlasti lisab muretuma noodi lapse arusaam elust ja asjadest, ning ka Vardan oli see helge tegelane, kes näis oma vanusest täiskasvanulikum, kui teised eakaaslased. Lisaks jätsid erilise mulje armeenlaste suhtumine külalistesse, kõik need maneerid, kõnepruuk, külalislahkus ka nendes viletsates tingimustes, mis neil seal Siberis oli. Lastekodupoiss tajus seda erisust väga selgesti, lastekodus ei oldud üksteisega viisakas.  Nii et „Sõber armeenlane“ on hästi sügavamõtteline lugu inimlikkuse erinevatest tahkudest.

Minu kindel soovitus!

 

… soov iluhetke jagada ongi loomise mõte, poeetide tõeline tung, mis jääb aga sageli mõistmata lk 50