Suriname- pean tunnistama, et siiani minujaoks täiesti tundmatu riigike, aga millest olen lummatud ka lihtsalt lugedes raamatut. Hiljaaegu tõstatas Petrone Print oma Facebooki lehel küsimuse, kui kaua peaks inimene kohapeal elama, et saaks piisava ülevaate sealsest maast ja rahvast, siis minu arvates on autori intensiivselt elatud kümme kuud ka täiesti piisavad. Igatahes selle tunnistajaks on loetud raamat. Kõik need džungliseiklused on kirjeldatud pisukese huumoriga ja kujutlusvõime hakkab kohe tööle. Eriti hulljulge ettevõtmine tundub retk džunglisse koos ämma ja äiaga, mille puhul autor arvab, et parim viis oma tulevasi sugulasi tundma õppida on nendega džunglireisile minna. Väga eestlaslik on minu arvates ka autori tahe midagi ära teha selle maa heaks, mis paraku ei läinud küll õnneks- aga mõte maailma parandada on juba väärt iseenesest. Igatahes üks võrkkiige võiks ka endal kodus rippuda, kuigi oma öist und võrkiiges ei kujuta ette. Mõnus lugemine!!!
No comments:
Post a Comment