Hirmus halva ema pihtimused

Lugema ajendas uudishimu – millised need pihtimused siis ikka olla saavad, hirmus halvaks emaks ei pea end enamasti keegi. Või siiski? Kuigi kõik emad tunnevad end mõnikord äpardununa.

Jill Smokleri pihtimused olid nii ehedad, ausad ja äratuntavad, et lugemine oli tõeline nauding. Nagu ta ise ütleb lugupidamatu pilguheit emadusele. Jah tõepoolest, kes on olnud tõelised musteremad ja oskavad end 100% rolli sisse elada, neile ehk võivad näidagi selliselt serveeritud tunded pühaduse teotusena, kuid võib-olla nad pigistavad kusagilt silma kinni ja jätavad midagi meenutamata. Mina võin ausalt tunnistada, et oman paljugi neist „halbadest” omadustest.

Ühe osa raamatust moodustab autori jutustus ja teise kaasarääkijate ausad ülestunnistused. Piisava, laheda huumoriga ja siiralt on väljatoodud tunded alates sellest, mis saadavad naist kõige algusest, mil saabub arusaamine oma rasedusest, ja jõuab välja ajani kui lapsed on suuremaks kasvanud. Lapse saamine muudab naise elu totaalselt, see on selge.  Aga nagu ka raamatus on öeldud, emadusest armastatakse maalida piltilus pilt musterlaste ja säravate emmedega.  Tõepoolest, silme ees kangastub pilt: valges kleidis ema, väike ingel süles. Kuid igal asjal on kaks poolust. Esialgu harjumine uue rolliga ja asjad, mis enam kunagi ei muutu – suhe abikaasaga, iseendaga, vanematega jne. Räägin emaga tihedamini kui kellegi teisega. Millal temast mu sõbratar sai ja kuidas see juhutus? 

Neid kohti, kus iseennast ära tundsin oli ikka oluliselt rohkem kui neid, millega ma ei nõustunud.  Eriti minu kiiks lisan kõigi laste toitudesse salaja keedetud aedvilja. […] see teeb mind napakalt õnnelikuks. Või teen lauamängudes sohki, et need rutem lõppeksid.

Kõik kaasarääkijate ülestunnistused on ehtsad, mitte kommertslik klants. Ja selline ausus süvendab mõistmist, et ka meie, emad oleme ainult inimesed. Vabatahtlikult oleme ära andnud oma vabaduse, kuid ometi neid vabadusevõtjaid armastame üle kõige.

Selline lugemine tuletab meelde – naudi, kuni see kestab. Emaks olemine ei muutu kunagi, aga rollid selle sees lihtsalt teisenevad.