Üllatav, et ka kuueteist abielus oldud aastaga ei
paljastunud abikaasa salaelu, selleks, et see saaks juhtuda, pidi toimuma
katastroof. Sellise loo on kirjapannud Anita Shreve.
Kui selgub ootamatu tõsiasi, et su mees on surnud ja sa
tegelikult ei teagi, kes ta oli, siis need tunded, mis sellel hetkel valdavad
on küll leinast kaugel. Pigem tunned trotsi, viha ja tahad teada, miks, kuidas
on see võimalik, kas ma ise olen olnud vale või milleski süüdi. Kõik sellised
meeleolud valdasid ka Kathryni kui ta sai teada, et tema lendurist abikaasa hukkus
ühel järjekordsel reisil ja päevavalgele tõusis kuuldus, et mehel oli teine,
salajane elu.
Kogu raamat ongi üles ehitatud meenutustele,
tagasivaadetele, analüüsile, tunnetes selgusele jõudmisele. Aeglaselt koorub tõde ja lõpuks on see isegi üllatav.
Iseenesest väga tüüpiline kergelt loetav lugu pikkade heietustega. Kogu loo
moraal – kui endastki aru saad on hästi, teine inimene ei ole mina ja tema
sisse juba põhjani ei näe.
No comments:
Post a Comment