Kuna
ammu ei ole lugenud ühtegi minu-sarja raamatut, siis sai see viga parandatud
juba 2011. aastal ilmunud Minu Guatemalaga. Raamatu autor Kaja Kahu sattus
sinna kaugesse Kesk-Ameerika riiki oma abikaasa töökohustuste tõttu. Nimetatud
asjaolu tõstis ta teatud seisusesse, mis lasi end ümbritseda turvamehest ja
teistest abistajatest, seega spontaanset maadeavastamist sellelt raamatult
oodata ei maksa. Küll aga võimaldas elamine koos mehe, lapse ja koeraga näha päris paljusid riigi vaatamisväärsusi,
seega ühekülgne selle raamatu sisu kohe kindlasti ei ole.
Tegelikult
on raamatus väga palju informatsiooni, kõik oluline selle maa, rahva ja
kultuuri kohta on välja toodud, ja lisaks veidi isiklikke emotsioone peale ka.
Lugeda oli tõepoolest väga mõnus, kuna puudus nii paljudes sama sarja
raamatutes esinev hüplikkus ühelt teemalt teisele. Selles raamatus kulges kõik
nagu mööda loogilisi radu pidi ja antakse sündmusi ning olnut edasi nii, kuidas
edenes kirjutaja elatud aeg seal Guatemalas. Võrreldakse ka, aga mitte liiga
palju ja mitte häirivalt, need võrdlused on pigem nagu faktide
konstateerimised, et siin on nii ja seal oli naa. Eriti meeldis Kaja
tähelepaneku ja seoste loomise võime ning vähimagi viriseva noodi puudumine.
Kuritegevusest räägitakse, maavärinatest jt lausa eluohtlikest nähtustest ka,
aga seal juures puudub igasugune üleliigne kriitika ja negatiivsus, nii
lihtsalt on ja kogu lugu.
Tore kaasahaarav lugemine!!!
No comments:
Post a Comment