Hingevõlg

 

Kuna ammu ei ole Erik Tohvrilt midagi lugenud, siis otsustasin kingitusena saadud raamatu kohe ka läbi lugeda. Seda enam, et pealkiri äratas uudishimu ja  võinuks vastasel juhul hakata painama :)

See on vanade meeste lugu, naiste lugu ikka ka, kuid ega vanad mehed ilma naisteta toime ei tule. Vähemalt nii arvab raamatutegelane Marju. Ammused tuttavad Ronald ja Madis sõidavad sanatooriumisse. Madis on leskmees ja Ronaldi naine Marju lubab lahkesti mehe nädalaks ära, et saaks ise ka abielupuhkust ja sõbrannaga aega veeta. Kõik sujukski hästi, kui üks väike salaunelm kogemata Marju suust välja ei pääseks. No ja pikkamööda selgub, et igal on oma selline pisike igatsus tagataskust võtta, mida vanasti olevat kutsutud hingevõlaks.

Eks vanade meeste hingeelu oskabki kõige paremini lahata vana mees ise ja tal tuleb see hästi välja. Mõttekäigud on huvitavad, vaimukad ja teravmeelsed. Olustik ja tegelased täiesti tõetruud ja eks lugugi on usutav. Nii võibki olla, et ühest tühisest seigast keerleb üles rohkem segadust, kui asi üldse väärt on.  Ka vanadustest ei ole siin loodud  väga kurbliku pilti. Vaim erk ent liha nõder, on nenditud pigem humoorikalt.

Raamatu lõpu poole muutus küll see suhete lahkamine veidi kordavaks ja uudsus ning originaalsus kadus. Ühte purunenud vaasi mainitakse mitu korda, kord tuleb see jutt ühe tegelase suust, siis teise. Ja kui midagi veel ette heita, siis on see teksti suurus või õigemini väiksus. On ju teada, et Tohvri lugejad on suuresti vanemaealised, kes valivad üsna sageli raamatuid riiulist kirjasuuruse järgi.

Kirjastus: Varrak

216 lk