Minu Soome

Üks väike perereis Soome kasvatas huvi selle maa vastu nii suureks, et lugesin läbi ka Kaja Saksakulm Tampere kirjutatud Soome loo. Sellelt lugemiselt ootasin äratundmisrõõmu ja vastuseid küsimustele, mis reisi jooksul tekkisid.

Raamatu autor on Jyvaskylä ülikooli õppejõud ja tema nähtu-kogetu põimub ikka väga tugevasti enamasti ülikooliga ja selle kaudu siis tuleb nähtavale pisut Soomet ka. Kuigi ta mõningaid Soome avastamise trippe tegi, jäi minu arvates Soomet siin väheks, pigem oleks võinud see lugu olla nimetatud  Minu Jyväskyläks. Rohkesti on siin võrdlusi: eestlased sellised, soomlased sellised. Minu arvates taandub siiski palju  erinevate inimeste erinevatele iseloomudele, me olemegi kõik juba isiksustena erinevad. Ma ei usu hästi, et rahvustena meil väga suuri erisusi võiks leida. Kuid kes otsib see leiab :)
Rohkem on selles loos inimese argimuresi, kohanemisraskusi jms. Raamatu autor ise jätab väga sooja ja maalähedase inimese mulje ja lugemine edenes väga jõudsasti.

Äratundmisrõõmu leidsin siiski, näiteks maanteede kirjeldused ja seda just Jyväskylä kandis. Küsimuseks ja edasiseks teabe otsinguks jääb aga heinaküünide teema Soomes, et mis lugu soomlastel nendega on. Heinaküünid ilutsesid pea igal põllul, keset põldu. Kasutuses nad enam ei olnud, ilmselt on muinsuskaitse oma kaitsealla võtnud???