Hiir püksis
„Hiir püksis“ on teine raamat
loomalugude sarjast ja selles jutustab Epp Petrone, millised on olnud tema
kokkupuuted erinevate loomadega. Maalapsena kasvanud Eppu ei kasvatatud vati
sees. Nii oli ta kursis „merekooliga“, teadis kukesupi koostist ning oli näinud,
kuidas verest vorsti tehakse. Seega tuli väga palju elutarkust kaasavaraks just
lapsepõlvest ja läbi kogemuste loomadega. Minu lemmik lugu oli muidugi hiirest,
kes Epule peaaegu püksi sattus. Nii et nalja saab ka lisaks tõsiasjale, et loomad
on ajutised kaaslased inimese elus ning tahes tahtmata tuleb leppida nende
kaotusega. Kõik lood on paraja pikkusega ja väga mõnusad õhtuseks lugemiseks, sama
lõõgastavad ja mõnusad kui kutsu kallistamine või kiisu paitamine. Õpetlikud
ka.
See loomalugude sari on ütlemata
mõnus sari: sobib lugemiseks igas eas ning elavdab mälus ka enda lapsepõlves olnud
kokkupuuteid erinevate loomadega. Muidugi juhul, kui oled loomaarmastaja. Kui
Kertu Soansi loomalugusid lugedes meenusid mul koer Palli, kiisu Miitsi ja punane
kana, siis seekord tulid meelde lood sellest, kuidas ma küla(võõra) bokseriga
lehmakarjas käisin ning miks ma kukkesid kartma hakkasin. Kusjuures see bokser
oli väga hea karjaajaja, kuid väike hirm oli mul tema ees ka, olin ju kuulnud,
et sellel koeratõul lähevad hammustades lõuad krampi ning lahti ta enam ei
lase.
Igatahes ootan järgmisi
loomalugusid, sest mulle tundub, et ega need loodki lahti ei lase, pigem tekitavad heas mõttes sõltuvust.
Kirjastus: Petrone Print
142 lk
No comments:
Post a Comment