Kurva poeedi naine

Seekord tallasin juba tuttaval raamaturajal: olen lugenud ka Lone Theilsi „Saatuslikku merereisi“. „Kurva poeedi naine“ on iseseisev järg eelnimetatule. Ühine on vaid uurija ja muidugi kirjaniku käekiri.

Nora Sand on taas detektiivi rollis. Uuriva ajakirjanikuna tuleb tal lahti harutada Iraani põgeniku kadumise lugu. Iraanist on Taani põgenenud kuulus luuletaja Manash, kes teel olles kaotas ühenduse oma naisega. Kõik allikad viitavad sellele, et naisega võib olla midagi halba juhtunud. Nora asub asja uurima, sest ta haistab lugu ja loomupärane õiglusetunne on tugev tegutsemise motivaator. Kui pealtnäha keegi Aminast midagi kuulnud ei olegi, siis ometigi on keegi kuulnud. Jäljed viivad pagulaskeskusesse, kus illegaalsed põgenikud on uue maa meelevallas. Ka kuritegeliku maailma meelevallas. Illegaalne – see tähendab teadmata kadunud ja nende teadmata kadunutega saab arendada teadust, terveid tööstusi. Illegaalid on hea materjal proovimiseks, katsetamiseks. Nüüd on juba palju ette ära öeldud😉

Krimile omaselt on lugu põnev ja järk-järgult avanev, kuid mitte hulluksajavalt närvesööv. Pigem ikka kaldub sinna rahulikumate krimkade poole. Umbes raamatu poole peal on juba kergelt aimata, millega võib otseselt tegu olla, kuid lõpplahendus pakub pinget sellegipoolest. Keeruliseks teeb lugemise rohkete ametkondade külastamine, palju sõitmisi, erinevate kohtade mainimine - seega on loos palju nimesid, kellest paljud jäävad lõpplahenduse tarvis siiski kõrvalisteks. Suhtelugu on ka, aga seekord seguneb see ametialase eluga ja on pigem selline uimane. Tundub, et Nora ei tea ise ka täpselt, mida ta suhtelt ootab ning keda ta vajab.

Nagu ka eelmise loo puhul, olen ka seekord mõne koha suhtes kergelt skeptiline. Silma jäid telefonikõned, kus tehti järelepärimisi täiesti salajasele infole telefonitsi ja see vajaminev info ka saadi.  Sellisel moel oleks iga suvaline naine võinud väita, et ta on Nora Sand 😉

Aga muidu on teema väga mõtlemapanev ja muidugi pagulaskriisi ajal ülimalt päevakohane: inimesed, kes põgenevad vihma käest räästa alla.

Kirjastus: Varrak

327 lk