Pesakast

Minu lugemisteekond viis Malluka raamatu juurest Mart Helme loomingu juurde. Tõstsin taas kord vanu raamatuid ja silma jäi 1984. aastal ilmunud lasteraamat „Pesakast“. Kuna hr Helme esivanemad on pärit samast kandist, kust minagi ning raamat näis kajastavat lugusid meie kodukandist, siis loomulikult tärkas huvi.

Sellesse raamatukesse on Mart kirja pannud lühikesed lood, osad neist on kuuldu põhjal tema esivanematest, mõned neist ise läbielatud. Lapsepõlve suved maal on tulvil elamusi ning kui osata märgata, siis seikluse leiab laps ka pealtnäha kõige tavalisematest asjadest. Kuid seiklustest olulisemad on kindlasti tarkuseterad, mida esivanemad kaasavaraks andsid.  Ning need tarkuseterad on põimitud kenasti jutukeste sisse, nagu ka juba unustatud mõisted: paargu, lasn, harjusk jt.

Ma ei tea, kuidas mõjuvad need lood tänastele lastele, kas neid üldse huvitaks selles stiilis raamat?! Minu jaoks oli neis lugudes äratundmist, ka mõned talu nimed olid tuttavad.  Samas oli ka tunne nagu kuulaks taadi pajatusi. Kuid eelkõige olid toonased lood väga ehedad ja ausad ning veidi nukrad. Tajuti juba 80ndatel, et elu maalt voolab ära linna ning miski ei ole enam nii nagu vanasti. Mis siis veel täna, 35 aastat hiljem, rääkida – nüüd ei ole enam mitte miski nii nagu ennevanasti.😊 Mardi taadi sõnad: „Ajad ja olud on muutunud, eks inimesed muutu ka. Elu pulss lööb nüüd mujal. Aga kurb hakkab, kui mõtled, et see kõik, mis mina, minu isa, vanaisa ja vanavanaisa siis tervelt pooleteise sajandi jooksul teinud olema, äkitselt sinnapaika jääb. Põllud kasvavad umbe, heinamaad jäävad võsa alla, hooned vajuvad kokku. Meie töö oleks nagu tuulde visatud…“ lk 8

Raamat on mõeldud keskmisele ja vanemale koolieale, kuid sobib täiskasvanuile samuti, just nostalgia mõttes ning ka selles mõttes, et teada saada, mille kõigega hr Mart Helme küll hakkama saab. Mees nagu orkester: laulab, näitleb ja lööb trummi, ning kirjutab raamatuid.

Kirjastus: Eesti Raamat, 1984

62 lk