Kes see Mallukas veel on?

Kes see Mallukas veel on? Kes ei teaks! Kui oled televiisori saatesse end pannud ja ka blogisse üles riputanud, siis küsimust ju ei tekigi – oled avalik naine 😊 Nii blogiga kui ka telesaate esimese hooajaga olen põgusalt tuttav, järjekindlalt ei jälgi kumbagi. Samas uudishimu äratasid need kaks eelnimetatut niipalju küll, et raamatki huvi pakkus.

See Malluka raamat on sedasorti raamat, mis võiks igal inimesel olla just oma pere ja sõprade tarvis. Et kui kunagi lapselapselapsed tahaksid teada, milline nende vanavanaema(isa) oli, mida ta mõtles, arvas, mida hindas jne., siis saakski vastused raamatust. Mariann Treimanni lapselapselastel on see võimalus olemas, sest Mallukas kirjutab oma lapsepõlvest, armumistest, kooliteest, blogijaks saamisest, pidudest ja emadusest s.t kõigest, mis kunagi võib olla kulla hinnaga just tema lähedaste jaoks. Ma ei oska öelda, kui palju on neid, kelle jaoks see raamat veel kulla hinnaga võiks olla (peale pere). Võib olla tema n.ö jüngritele.😏 Mis ei tähenda muidugi seda, et oma elu ei võiks avalikult netti üles riputada, ikka võib, see on valikute küsimus. Kui on oskus oma isikust luua vaat et kaubamärk, siis on see valik ju igati õigustatud.

Igatahes, elufilosoofia on Mallukal väga õigel kohal, huumorisoon olemas ja sõna valdab ka. Ta kirjutab otse ja ausalt, filtrid vahel on pea olematud.  Aga filtrid filtriteks, mina lubatud „pohhuismi“ sellest raamatust välja ei lugenud. Tegelikult nutab ka Mallukas. Kui on ikka kurb, siis nutabki, kui on vaja siis aitab, kui on vaja siis võitleb. Lugesin sellest raamatust välja täiesti eluterve suhtumise nii lastesse kui loomadesse, meestesse ka. Lugesin küll natuke ülejala, näiteks sünnitamise lood ei huvitanud ja need lugejate küsimused oleks saanud ka jutu sisse ära hajutada. Aga noh, selline raamat võimaldabki lugeda natuke siit, natuke sealt ja loetud ta ongi.

Kirjastus: Pegasus, 2019

280 lk