Surmahaigus

 

Koleda pealkirjaga raamat, kuid Mart Juure soovitus, Mae on lugenud, Põhjamaade romaan on juba kolm kindlat argumenti, mis paneb raamatut haarama. Nina Lykke “Surmahaigus”.

Viiekümnendates eluaastates perearst Elin on abielus olnud Aksliga üle kahekümne aasta. Lapsed on pesast lennanud ja nüüd elatakse oma argist elu. Aksel on suusaspordi hull, kes eksisteerib Elini jaoks justkui ajuti – tema kirg on number üks elus ja muud asjad tulevad selle sabas. Elin ise aga otsib üha enam tuge alkoholist. Enne Akselit käis Elin Bjorniga. Kui nüüd Bjorn end ootamatult Facebookis Elinile nähtavaks teeb, taastub side kahe eksi vahel ning kõikide osapoolte elu muutub jäädavalt. Või kas ikka saab lõhkuda seda, millel on tugev vundament?

Kõigepealt peab ütlema, et koleda pealkirja taga on väga kaasahaarav ja eluline lugu, muud koledust siin polegi. Nina Lykke on suurepärane inimhingede insener. Ta annab arstile, kui ühe elukutse esindajale, inimliku mõõte juurde. Oleme ju harjunud mõtlema-ütlema „ise arst“, nagu arstil inimlikus plaanis ei olekski elu ja probleeme. Kuid see lugu siin paljastab perearsti töö telgitaguseid ning annab aimu patsientide värvikirevast läbilõikest, nende pseudo ja pärisprobleemidest. 

Tegelikult ei ole arstindus selle loo põhiteema, teemaks on ikkagi peresuhted, aga need kaks kuidagi täiendavad üksteist ja loovad sellise mõnusa kombo. Ega ei ole ju raske arvata, kuhu viib välja abieluaastate rutiin, kus naine hakkab näägutama ja mees vasakule vaatama. Kõik pisiasjad on hästi  märgatud ning filosofeeritakse tänapäeva pinnapealsuse, saavutusevajaduse jm sellise põhjal.. Nautisin tõesti iga sõna ja iga mõttevälgatust.

Selle asemel on keha nagu karjuv titt ja mitte keegi ei tea, mis tal viga on. Mähe on kuiv, laps on söönud, ema on käepärast, ja ometi titt karjub. Selline on ka keha, eriti kui me vanaks saame: ta karjub, ja me ei tea, miks lk 89

Käime ringi ja teeme näo, nagu oleksime surematud ja haavamatud, aga naha all voolab veri ja iga hetk on võimalik katastroofiks. Iga minut ja sekund võib kõik käriseda, keegi ei saa end turvaliselt tunda niinimetatud argipäevas, mis on meie arvates kivisse raiutud, aga tegelikult kirjutatud liivale, ja kohe saabub hiidlaine Lk 155

Kirjastus: Eesti Raamat, 2021

253 lk