Dantelik auk

 

Maarja Kangro "Dantelik auk"

Kirjastus: Eesti Keele Sihtasutus, 2012

140 lk

Seekord oli taas kirjandusklubi, mis seadis väljakutse lugeda novelle. Aeg ajalt mulle meeldib neid lugeda, kuid samas lemmik žanr ei ole. Kardan, et ei hammusta kirjaniku mõttest läbi. Alati nii ei lähe, aga seekord küll - ma ei saanud aru. Tekst mind ju kõnetas, aga mida iga novelliga öelda taheti, see jäi selgusetuks.

Esimese novelli Dantelik auk puhul oli äratundmisrõõmu lugedes Islandi tuttavatest paikadest. Mulle tundus, et mainitud suveniiri poes olen käinud.  Aga muidu jäid ju kõlama siiski inimsuhted, üks inimene on ühest puust, teine teisest, ühist vaadet elule ei ole, aga üksteist siiski talutakse – oli minu tõlgendus esimesele novellile. Veidi rohkem kõnetas ka novell, kus žürii tuleb koju, solvab, annab vastu lõugu, nagu paneks proovile su vaimu ja füüsise, tõestamaks kas sa väärid ikka seda auhinda. 

Minu tassike see raamat ei olnud, kuid isikliku statistika mõttes ma selle siia siiski kirja panen.