Tuesday, October 8, 2013

Layla



Jari Tervo on oma romaanis vastandanud Ida- ja Lääneühiskonna kombed, tavad, uskumused. Sünge lugu, mis haarab endasse ja ei lase lahti ka siis, kui  oled sulgenud raamatu tagumise kaane.
Layla on kurdi peresse sündinud tüdruk. See on ühiskond,  kus naine on ei-keegi. Ka naine ise peab teist naist ei-keegiks. Tüdrukud pidi mõistma, milline häbi on naisena sündida lk 111.  Seega on ka  Layla oma lähedaste silmis täiesti tühine. Kurdi mehele ja kurdi naisele valitakse selline abikaasa, kes kõigutab kõige vähem suguvõsa tasakaalu lk 92. Tasakaalu kõigutas  tahtmatult Layla. Talle valitud  abikaasa Murat pettus juba pulmaööl - oodatud märgid puudusid  voodilinal. Hakatakse süüdlast otsima, et oma suguvõsa  au kaitsta. Selgub, et üks türklasest ehitaja puudutas Layla väikest sõrme. Ehitaja tapetakse. Sama saatus tabanuks ka Laylat, kuid talle  halastab tema vanem vend, kes aitab  põgeneda kaugele unistuste maale Finlandiyasse. Algab klapperjaht…
Paralleelselt jooksevad ka teised elud. Soomlanna Helena, kes unistab poega tagasi endajuurde saada ja töötab prostituudina. Oma ärides põhjakõrbenud kupeldaja Armonlahti, kes ei pea häbiväärseks kupeldada nii oma kaasmaalast kui ka moslemit.
Kogu loos põimuvad erinevad inimesed, erinevad põhjused ja ajendid. Moslemid võitlevad oma au eest. Aga kas tütre-õe tapmine pole häbi asi? Valged ei tapa selleks, et oma au kaitsta, valged ei karda häbistatud olla, valged on nõus end müüma, olgu see siis õilsa eesmärgi nimel või mitte. Ja mine tea, kumb on hullem, kas teenindada võõral maal võõraid mehi või olla häbistatud ja hirmunud omal kodumaal omade seas.
Tervo kirjeldab kõike ilma suurema kire ja värvideta. Kuid temaatika on kirgiküttev ja kirja on pandud täpselt niipalju, mis jätab parasjagu ruumi ka enda kujutlusvõimele.

Paar  lugemisest möödunud päeva  ei ole veel lahti lasknud.


Veel kirjutavad:

No comments:

Post a Comment