Kirjad Siberist

On Silvi Korbi mälestused nooruseajast, mis tulid tal üle elada küüditatuna Siberis. Selliseid mälestusteraamatuid on ilmunud juba päris palju, aga samas iga lugu on kordumatu ja väärib kindlalt tähelepanu.

Nagu ütleb ka raamatu pealkiri, on tegemist päris ehedate Siberist saadetud kirjadega, mille kirjutasid raamatu autor ja tema vanem õde Lehte. Lugu ise algab veidi varem, 30ndate aastate Läänemaalt. See on nagu täiendavaks teabeks, millistest oludest inimesed kangutati lahti, millest ilma jäeti. Kirjutatud on küllalt napisõnaliselt, kuid ajastu üldpildi annab see väga hästi edasi ja lisaks on toetamas kirjutatut ka fotomaterjal.

Siberist saadetud kirjades puudub liigne nutt ja hala, kirjutatakse kõigest. Paralleelselt kirjadega on raamatus ka autori mälestused, millest  osa puudutab karmides oludes peituvaid raskusi ja nende ületamist. Kusjuures olemata ei jäänud  halenaljakad seiklusedki. Noor oldi ka Siberis ja olude kiuste tehti kõik mis võimalik, et elada noore inimese elu.

Asjaolu, et mulle olid paljud paigad ja nimed Läänemaalt Vatla ja Paatsalu kandist tuttavad, muutis kindlasti lugemise südamelähedasemaks.