Minu Kennedy
Poisiliku olekuga Stig Rästa on
mulle kogu selle aja, mil ta orbiidil on tiirelnud, sümpaatne olnud. Seega tema
raamatu lugemine oli täiesti loogiline valik.
Tegemist on Stigi sisemusest
tuleva looga, kus ta räägib ausalt oma elu valud ja võlud ära. Tunnistab oma
pahateod, viltuvedamised, ebaõnnestumised üles ja toob välja ka õnnestumised,
vedamised, sihikindla töö. Kusjuures
räägib nii oma perest, lapsepõlvest, teda tabanud haigustest, ohtlikust elupõletamisest kui ka eurovisioonist ja
lõpuks palverännaku teekonnastki. Stig tunnistab, et talle meeldib minevikus
urgitseda ja eks see lugu ongi mineviku paljastus.
Iseenesest see lugemine oli nii
eriline, nagu ühe inimese elukäik olla saab. Kuigi jah, Stigi näol on tegemist keskmisest
oluliselt andekama inimesega. Ilmselgelt ka keskmisest julgema inimesega, sest
kes meist ikka oma valesid valikuid ja samme nii väga avalikkusele nähtavale
tahaks tuua. Aga tore oli, et ta seda tegi, sest kirja on pandud päris
huvitavaid mõtteid ja omanäolisi tähelepanekuid elust ja eksistentsist üldse.
Paljudest seikadest kostub kerge eneseiroonia „no kuidas küll mina sellistesse
olukordadesse olen sattunud“. Nagu ta
oma raamatus ütles, ei propageeri ta mitte midagi.
Lihtne, vahetu, siiras lugemine!!!
Planeetise mõõte ja universumi
suurust mängu tuues oleme nii tohutult väikesed, et meid ei märka mitte keegi. Meie
elu on sekund aastas, aga tähtust oleme täis küll ja veel lk 194
Ma ei läinud palverännakule
otsima jumalat ega ka usku ja kahjuks veendusingi järjest rohkem, et planeet
Maa ja meie sellel oleme üks suvaline juhus ja asjade kokkulangemine. Täiesti
kogemata ilma mingisuguse sekkumiseta sattusime me Päikesele liiga lähedale, et
siin areneks miljardite aastate jooksul esilagu primitiivne elu ja seejärel
juba meie, inimesed. Usk sureb aga viimasena ja ma loodan, et midagi on veel
lisaks, sest muidu on see ikka täielik raiskamine. Lk 199
http://maemaailm.blogspot.com.ee/2016/01/minu-kennedy-stig-rasta.html
No comments:
Post a Comment