Soovisin lugeda väga väikest
raamatut, ja selleks näis sobivat Marguerite Durasi „Armuke“.
Autobiograafiline lugu viib
20-ndate lõpu Vietnamisse, kus kulgeb 15-aastase valge tüdruku ja temast poole
vanema Hiina noormehe kirglik armastuslugu. Taustaks on tüdruku ebaharilik
perekond: depressiivne ema, vägivaldne vanem vend ning surma poolt kutsutud
noorem vend. Perekond kord nagu aktsepteeriks seda suhet, kuid samas ka mitte.
Noor uudishimulik tüdruk, saades teadlikuks kehalise naudingu ja armastuse
võimalikkusest, on nagu sõltuvuses ebavõrdsest suhtest.
Dramaatiline jutustus on
samaaegselt väga poeetiline, tundeline ja ka erootiline. Tekst on eriti komade
rohke, hüplik, autori kirjutamise stiil väga omapärane. Mingit loogilist
jutustust siit ei leia. Kuid samas oli tõmme raamatu poole olemas. Ja mis on
mahult väike, ei ole alati sisult väike. Kuna tegemist on autobiograafiaga,
siis paneb hämmastama lugejate ees alastikiskumise tahe ja julgus.
Selle raamatu põhjal on valminud ka film. Millegipärast arvan, et see film oleks mulle rohkem meeldinud.
[…] kuna te ei tea, et tas
on varjul maailma elegants, siis ütlen seda tema eest lk 40
No comments:
Post a Comment