Väga suur elulooraamatute austaja ma ei ole, aga kui ilmus Piret Kooli raamat Raivo Järvist,
tahtsin seda kindlasti lugeda. Küllap on meil kõigil omad mälestused onu Raivoga seoses.
Raamat sisaldab üsna palju: vanemate lugu, Raivo lapsepõlv, kooliaeg,
kujunemine, suhted, töö ja naised tema elus. Väga aus ja südamlik lugu ning
väga hea tundega ka kirja pandud. Pisut kurb muidugi ka, sest elu ei olnud just
alati kõige lahkem tema vastu. Kui mõnikord on inimese fassaad üks ja
tegelikkus teine, siis Raivo oli minu arvates täpselt selline nagu välja
paistis: hästi korrektne, stiilne, natuke uhke, paendumatu, andekas,
mitmekülgne mees. Meeldiv on ka raamatu
lõpuintervjuu Raivo pojaga.
Onu Raivo jutupliiats on mingist vanusest minugi lapsepõlvekaaslane olnud
ja tema saade on aidanud suureks kasvada minu lastel. Raivo joonistamine oli
väga eriline - ühest väikesest täpist kasvas välja terve lugu, nii et kaasa
haaras nii see joonistamise protsess kui ka loo areng.
Onu Raivo väärib kindlasti mäletamist ka raamatu kaudu, sest tema panus
mitme põlvkonna laste kasvamisele, see eeskuju, need hea ja kurja tundmise
lood, on olnud mõjusad ja kindlasti sööbinud mällu alatiseks.
Kirjastus: Pegasus, 2019
288 lk
No comments:
Post a Comment