Kulutuli

 

Ann Cleevesi kirjutatut olen varemgi lugenud ning meeldis ka „Shetlandi“ filmisari DouglasHenshalliga peaosas. Seega, midagi uut sellest lugemisest ei oota, kuid mõnikord on hea tallata ka käidud radadel ning saada sellegipoolest üllatatatud. Enamasti on ju nii, et kui toimub mõrv, on ka üllatus. Nii et taas on keegi Shetlandil mõrvatud.

Ühte külakesse kolinud perekond plaanib oma eluidülli leida just Shetlandi rahust ja vaikusest. Paraku inimene teeb plaane, kuid mõnikord kellegi kuri käsi juhib neid teises suunas. Nii on rahu asemel nende kuurist järjepanu leitud poodud. Kui esimene näis enesetapp, siis poodud tütarlaps tekitab mõrvakahtlusi. Uurima asuvad Willow Reeves, Jimmy Perez ja Sandy Wilson. Nagu ikka, saare elanikke küsitledes ei selgu nii väga midagi, kahtlused langevad kord ühele, kord teisele. Perez tuhnib surnud tüdruku minevikus, lootes leida sealt niidiotsa. Siis aga toimub veel üks mõrv ja lahendus näib üha kaugenevat.

Raamatut lugedes omandas uurija Perez tahestahtmata nüüd filmisarja Perezi näo ja hääle, kuid minu arvates see seriaali nägemine ja raamatu lugemine kuidagi täiendasid teineteist. Üks andis otsese visuaali ja teine tõi sinna oma  väikesed nüansid juurde. Mulle meeldib Cleevesi stiil, siin ei ole hullu pinget ja peadpööritavaid sündmusi, pigem saab nautida n.ö rahulikku krimi, millel on boonusena juures palju saareelu, inimsuhteid, loodusekirjeldusi. Ja lisaks on ka väikene armastuslugu, mis lõi omamoodi põnevuse (ka siin on teadmatus, kes keda võtav või jätab). Kui neid mõrvu ei oleks, siis olekski selline kena olustikusegune raamat, kus on parasjagu klatši, suhteid, pisikesi pettusi ja meeldimisi. Mõrvad aga on ning hoiavad pinget, ja tahad ju lõpuks ikkagi teada, kes need koletud teod toime pani.  Seekord viivad niidiotsad kaugemale, kui otsene mõrv. Kui inimeses tekib selline viha, et ta on valmis tapma, siis võivad olla ajendid selleks tekkinud juba lapsepõlves.

Raamatu kaaneinfo ütleb, et "Kulutuli" on viimane selle sarja raamat. Ilmselt ei ole need Shetlandi külakesed nagu Midsomer, kuhu mahub niipalju mõrvareid 😉. Muidugi on iga viimase puhul väikene kahju-noot hinges, sest oli ju tore, aga küllap tuleb uusi ja sama häid teise vaatenurgaalt asemele.

Kirjastus: Varrak, 2020

334 lk