Vanaema ja kaheksa last metsas
Ühes Hommiku TV saates
rääkis keegi mingis muus kontekstis, et lasterikastest peredest jutustavaid lasteraamatuid on vähe. Triin Soone Eesti Lastekirjanduse Keskusest lükkas
selle väite ümber, sest raamatuid ilmub palju ja neid on väga erinevatel
teemadel. Lasteraamatuid ilmub tõesti palju ja sellega seoses meenus mulle tore
raamat tõeliselt lasterikkast perest - Anne Catharina Vestly „Vanaema ja
kaheksa last metsas“. Mäletan, kuidas olin kade oma vanemale vennale, kes oli
nii suur ja tark juba, et sai seda raamatut lugeda. Mina nii hästi veel lugeda
ei osanud ning selle õhukese raamatukese lugemine tundus hiiglama suur ja raske
ettevõtmine olevat. Kui ma ise ka nii suureks ja targaks sain, ei jätnud ma
loomulikult seda raamatut lugemata. Nüüd, nii …aastakümmet hiljem, üle lugedes,
tuli lugu väga tuttav ette.
Üksildasse metsamajja
kolivad ema, isa, nende kaheksa last, vanaema ja koerake nimega Suitsutoru.
Vaikne metsamajake ärkab otsekui talveunest, sest suure pere elu on
seiklusrikas ja neid seiklusi jagub tõepoolest kõigile ning kõikjale. Isegi vanaema, kes seni
oli vaid oma toas pikutanud, saab eluvaimu taas sisse ning satub temagi
toredate juhtumiste küüsi, rääkimata lastest, kes on ju selle-ala meistrid.
Selline muhe ja aus
lasteraamat, mis tuletab meelde ehedat naturaalset elu, kus lapsed kõndisid
jalgsi kooliteed, mängisid lille, rohu ja puudega. Nalja saab ka ning natuke
hirmus on samuti, sest mõni julgustükk võiks lõppeda isegi halvasti. Kuid
kirjanik on õnneks ikka heatahtlik olnud, ning väike hirm mõjub ainult õpetliku
hoiatusena.
Mis aga puutub
lasteraamatutesse, kus on teemaks muuhulgas palju lapsi peres, siis ega neid
lihtne leida ei olegi. Märksõnastik EMS annab küll kenad märksõnad ette, kuid raamatukogusüsteemidest
neid selle märksõna järgi alati ei leia.
Täiskasvanuna lasteraamatut
on kuidagi eriti värskendav lugeda: lisaks sellele, et lasteraamat on enamasti
alati muretu ja helge, mõtled ka selle kirjutaja peale, kuidas tal oli lõbus
välja mõelda neid juhtumisi.
Kindlasti on see raamat ka tore vanaemade motivatsiooniraamat, sest kes ei tahaks olla selline äge raamatuvanaema moodi vanaema :)
Kirjastus: Eesti Raamat/1971.a.
104 lk
Üks mu lapsepõlve lemmikraamatuid. Ikka lugesin, kui maailm raske ja elu võigas tundus - ning tegin vahvleid ning üritasin kevadtalvises päikeses silmad kinni kõndida =)
ReplyDeleteVäga armas :) Raamatud pakuvad tõepoolest turvatunnet ja aitavad igast jamast üle saada.
DeleteSellele eelnes "Kaks suurt, kaheksa väikest ja veoauto" ja need kaks olid mu lapsepõlve lemmikud, ikka kapsaks said loetud. Nüüd hiljem on neid lugusid veel tõlgitud, aga need kaks on minu jaoks need "õiged".
ReplyDeleteSee eelnev raamat on mul lugemata. Minust on millegipärast üldse paljud lasteraamatud nende õigel lugemiseajal mööda läinud. Püüan seda võlga nüüd tasa teha ;)
Delete