Eluterve pohhuist

Pandeemia-aeg on kaasa toonud pingeid vist kõigile, sellepärast on Tom Valsbergi raamatu “Eluterve pohhuist”  ilmumise ajastus väga õige. Kõigile kuluks ära väikesed näpunäited stressivabaks eluks.

Ausalt öeldes raamatu kaaneinfo, mis on selline üldine, viib natuke eksiteele, või õigemini ei anna millegagi täpselt teada, millise raamatuga on tegemist. Kui aga raamatukaaned avada, leiab sealt ohtralt eluterveid mõtteteri ja ütlemisi ning muud juttu ka, mis kõik käib inimese püüdele hoida positiivset joont, kohta. Milline siis on eluterve pohhuist?! Mina sain aru, et kõik ei pea chill olema, oluline on suhtumine, kui oma peas mõttetöö korda teha, siis  on lootust olla eluterve pohhuist.

Raamat on tore vahepala praegustele segastele uudistele, mis massimeediast peale pressivad. See on nagu paks positiivne allikas, kust meeleoluloovad tõeterad otsa ei lõpe. Lemmikkoht oli küsimused, kus tuli vaagida teatud valikuliste otsuste üle. Need küsimused on mõnus seltskonnaajaviide ja tegelikult on ka selle raamatu teatud lõikude ette lugemine tore, üdini positiivne ajaviide. Raamatus oli naerukohti, kaasanoogutamise kohti ja ka sügavalt järelemõtlemise kohti. Mõtteteri, mida tahtnuks ümberkirjutada, oli liiga palju, sellepärast lisan siia vaid paar neist. Minu jaoks on „Eluterve pohhuist“  tore leid, mis võib täiesti vabalt olla kodus olemas juhuks, kui must masendus on võimust võtmas, sest selle raamatu sirvimine viib kindlasti õigele teele tagasi.

Eluterve pohhuist teab, et ta on absoluutselt eriline ja unikaalne inimene. Just nagu kõik teised. Lk 48

Väga tore on olla tähtis… Aga veel tähtsam on olla tore! Lk 82

Eluterve pohhuist ei võta enda ega teiste hinnanguid üldse tõsiselt. Ta teab, et hinnangu andmine kirjeldab rohkem hinnangu andjat kui seda,, millele hinnangut antakse.lk 153

Kirjastaja: Maailmamuusika, 2019

438 lk