Kirjad Buenos Airesest

 

Juba Eia Uusi  „Kirjad Buenos Airesest“ esmakordne nägemine loob lugeda-tahtmise tunde. Ja nüüd, mil olen raamatu kaaned sulgenud, olen lummatud sellest lugemisest :)

Vaatamata sellele, et Eia on väga palju maailmas ringi rännanud, on tema unistus ja ka märgatud märkide keel rääkinud veelnägemata Buenos Airesest. Sinna ta mõneks ajaks lendabki. Üürib elamise, kus mugavusi pole ja hakkab linna avastama ja kirju kirjutama maailmameredel seilavale sõbrale. Tema kirjad on hästi sensuaalsed, isiklikud, veidi poeetilised, täis märkamisi. Ta märkab inimesi, linnamelu, raamatupoode, kohtub huvitavate inimestega. Seda kõike lugedes tekib endal ka väike igatsus olla ja minna. Mulle meeldib tema tekst, see on nii vahetu, sügavalt südamest tulnud ja ehedalt läbi kogetud, kuid mulle meeldib ka raamatu välimus, mis suurepäraselt harmoneerub sisuga:  tekstisuurus, hästi kunstilised fotod, lehtede värv, mis loob tunde, et sirviksin seda ikka ja jälle.

 

Siia jõudes on tunne, nagu saabuksin saatusesse lk 10

… lille nuusutada või lindu kuulata on investeering tulevikku, mitte vaid katse hetkes tuju parandada lk 102

Kirjastus: Postimees, 2021

261 lk