Kuna reisivõimalusi ei ole just sageli, siis igatsuse kaugete maade ja kultuuride järele aitab igati leevendada Minu sari - tekitab tunde, et olen vähemalt ühe jala väikese varbaga seal maal ära käinud.
Nii on ka Margot Roose "Minu Amsterdam" just see reisiraamat, mis on väga informatiivne ja lennuka fantaasia toel jõuan end ettekujutada autorikirjeldatud maal. Holland ei ole ühe eestlase jaoks just väga tundamatu maa ja midagi on kuuldud varemgi. Kuid ka neid ennekuuldud nähtusi on selles raamatus kirjeldatud ennekuulmatust vaatenurgast.
Raamatu autori viis Amsterdami armastus. Kuna Holland on meie mõistes väga vabameelne maa (legaalne prostitutsioon, eutanaasia jne.), siis on väga tore, et autor ei ole kinni mingites stampides ja on julgenud korraldada ka n.ö ajakirjanduslikke eksperimente ja ise osaleda pisut hullumeelsetes ettevõtmistes. Nii osales ta näiteks üritusel alasti ja ratta seljas, millega võideldakse liigse autostumise ja kütusetööstuse vastu. Ettevõtmine lõpeb sama märkamatult, kui algas - teeäärsel välul panevad ratturid ilma liigsete sõnadeta riided selga tagasi. Ja maailma suurimal fetišipeol- uudishimulik, nagu ma olen, tahaksin ikka näha, mis seal tegelikult toimub ja kas kõik see kära on üldse põhjendatud.
Väga meeldivaks teeb raamatu ka see, et sekka on paistud pisut isikliku elu seiku, kuid see osa ei ole muutunud domineerivaks. Samuti on väikesi võrdlusi Eestiga, kuid seda mitte stiilis, et "meil on parem kui teil". Nii ongi "Minu Amsterdam" üks igati lahe lugemine.
No comments:
Post a Comment