Pealkiri tõotab klassikalist naistekat, kuid tagakaane
tutvustuses lubatakse üht teistlaadi armastuslugu ja tavamõistest erinev see
lugu oligi, eriti kui kirjanik Daniel Glattauer on idee saanud kohtureporterina töötamise aegadest.
Judith on juba 36 aastane, aga endiselt vallaline.
Supermarketis astub talle kannapeale Hannes. Vabandamistest ja pilkudest saab
alguse armastus, millest vaimustuvad Judithi perekond, sõbrad. Esialgu ka Judith
ise, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab ta tundma, et kõik ei ole õige ja
selline armastus lämmatab teda. Kuid kui oled andnud kuradile sõrme, võtab ta
terve käe. Väga keeruline on seda oma lähedastele selgeks teha ja ka iseendas
on raske selgusele jõuda. Palavalt armastatud olek ei tähenda veel
vastuarmastusetekkimist. Hannes kergelt järgi ei anna ja algab maniakaalne
ahistamine.
Sümboolse tähenduse saavad selles loos valgus ja lambid, tegeleb ju Judith lambiäriga. Selleks, et oma kahtlustele kinnitus leida, tuleb tuua valguse kätte Hannese kardinatetagune elu.
Põnev on algusest lõpuni. Kohati on ikka päris õudne. Aga
ega raamatut enne käest ära panna ei saagi, kui 176 lk on läbitud. Seega
kaasahaaravus ja närvikõdi on tagatud.
Ja mõtlemiseks on kindlasti ahistavad suhted, kus on piir
südamest tuleva hoolitsuse ja domineerimise vahel. Kõik, mis paistab väljapoole
ei pruugi olla tegelik.
Veel räägivad :
No comments:
Post a Comment