Pikaajalise India kogemusega Eeva Kaun on väga õige inimene
kirjutama oma selle maa kogemustest, muljetest. Ega vist sellisest suurest,
mitmetahulisest maast muidu aimu ei saagi, kui seal tuleb elada, töötada,
suhelda, kaubelda, reisida ühest osariigist teise. Ja Eeva on sellega väga hästi
toime tulnud. Osava sulesepana on ta
osanud kõik ka usutavalt kirja panna. Raamat on kaasahaarav, humoorikas.
Lisaks enda isiksusele on kaasa haaratud selliseid huvitavaid kohalikke
tegelasi nagu Mr Guru, Harvi. Loodud dialoogid
annavad ehedat India elu paremini edasi, kui lihtsalt kirjeldus. Tegelikult
on ka Eeva kirjeldused värvikad, huvitavate võrdlustega, mis teeb lugemise väga
nauditavaks. Kontrastid on toodud väga eredalt esile, India on maa, kus vaesus
ja rikkus on teistmoodi segunenud.
Kui nii mõnigi Minu sarja raamatu autor keskendub palju enda
isiksusele, siis minu arvates Eeva jätab iseenda rohkem tahaplaanile. See on
raamat ikka rohkem sellest maast, läbielatud kogemustest, nägemustest. Ta ei
lähe isiklikuks, või kui, siis õige pisut, ja sedagi läbi huumoriprisma.
Ise ma väga suur India fänn kindlasti ei ole. Silme ees on
pilt räpaste tänavatega, prügihunnikud, pealetükkivad - agressiivsed inimesed. Ka
varemloetud Shantaram andis minumeelest edasi päris hästi India olustikku: hullumeelset liiklust, elu slummides jne. India on nagu
India filmidki, köidavad küll, kuid ei ahvatle. Paraku ei muutnud seda
mõtteviisi ka loetud raamat, mis lugemisvarana oli väga hea.
Veel on lugenud:
No comments:
Post a Comment