Sunday, November 17, 2013

Üks suur õnnelik pere



 
Minu lugemised käivad kuidagi vooludena - natuke kergemat ja natuke raskemat, aga ikkagi kirjandus :D Sellise kergema hulka kuulub viimati loetud Lisa Rogak´i soe ja südamlik raamatuke.
Kellele meeldivad loomad, siis nunnu-meetri kõrgele tõstmiseks on see ainuõige raamat. Pügalad ikka tõusevad juba ainuüksi neid pilte vaadates. Koer ja kitsetall, kana ja pardipere, koer ja mägrapoeg - sellised huvitavad koosolemised. Millegipärast toimub mõnikord looma mõtlemises selline pööre, et keemia tekib hoopis teise liigikaaslase vastu. Samas teinekord on jälle kaasaaidanud inimese käsi. Lood on kõik lihtsad, lühikesed, ka lastele arusaadavad. Asjalikkust lisavad  mõned huvitavad loomafaktid.
Selline tore, lihtne, armas vahepala. 

Kui kuuled pardi prääksumist, on tegemist ilmselt emapardiga, sest enamik isaparte on tummad.

No comments:

Post a Comment