Minu soovide nimekiri

Raamatu pealkiri on vägagi inspireeriv, sest kindel on: seni kuni elad ja hingad, eksisteerivad ka soovid. Gregoire Delacourti „Minu soovide nimekiri“ on tema teine romaan.

Kui pudupoe pidajale Jocelynele langeb osaks hiiglama suur lotovõit, on ta pigem segaduses kui rõõmus. Pigem keskpärasusega harjunud naisele on pelgalt mõte suurest rikkusest raske ja hirmutav. Enda arvates on ta suhteliselt õnnelik, tal on olemas oma väike pood, hobi küllalt populaarse blogi näol, tavaline enam-vähem toetav perekond ning säravad sõbrannad. Vaatamata oma pisukesele ülekaalule on ta enesega rahul, sest rohkemat tahta ei ole osanudki. Suure võidu jätab ta esialgu saladuseks. Kuid ahvatlev võit paneb ümberhindama senist elu ja tekib küsimus kas ta on siiski õnnetu? Mis oleks kui? Jocelyne hakkab koostama oma soovide nimekirja. Esialgu tagasihoidlikult, tasa ja targu, nagu kartes soovida midagi suurt ja määravat. Aegamisi soovid suurenevad, tõuseb eneseteadlikkus, mõte hakkab tööle lotovõiduvääriliselt. Siiski ei lähe kõik nii väga libedalt, sest ka turvaline küljeluu, kellega on koos elatud 20 aastat, võib käituda ettearvamatult.

Igatahes omal moel põnevust jagub. Raamatus on selliseid mõtteteri, millele kirjutaks kahe käega alla, palju. Kuid neid siiski ma ümberkirjutama ei hakka, sest raamat on niigi mahult õhuke. Pigem mõtlen oma soovidele miljoniteta ja hüpoteetiliste miljonitega, need ei olegi võrreldavad.😉

Meie vajadused on meie igapäevased väikesed unistused. Need on meie väikesed asjad, mida tuleb teha, mis meid homsesse, ülehomsesse ja tulevikku projitseerivad. Need tühised asjad, mille me ostame järgmisel nädalal ja mis lubavad meil mõelda, et oleme järgmisel nädalal veel elus lk 96.

Kirjastus: Eesti Raamat

139 lk