Argipäeva kangelased

Usun, et need inimesed, kelle esivanemad on oma lood ja juhtumised kirja pannud, on ülimalt tänulikud õnneseened. Küsimusi, millele vastuseid enam ei leia, võib ikka üles kerkida, kuid laias laastus on nende side eelnenud põlvedega kindlasti kordi tugevam, kui neil, kellel selline mälestuste-varandus puudub. Sain Taimi Mäntylä „Argipäeva kangelased“ Joelilt. Raamat on tema ema, vanaema ja vanaisa lugu. Laiemas laastus võttes on need ka meie kõigi esivanemate lood, sest meile eelnenud põlved olid sunnitud elama koos sõja ja riigikordade muutumistega, ning nende lugusid tuleb teada, kasvõi juba selleks, et osata hinnata tänast.

Raamatu teemaks on taas II maailmasõda. Noored Karl ja Marta abiellusid, sellest armastusest sündis tütreke (raamatu autor). Alanud oli sõda ja nõukogude mobilisatsioon viis Karli sõtta. Marta püüab Eestis võimuvahetustega, pommitamistega ja vähese toiduga hakkama saada. Karl näikse olevat nagu vangilaagrisse viidud, sest nõukogude sõdurisse suhtuti nagu vangidesse. Kumbki ei teadnud kõik need sõja aastad üksteise käekäigust. Sellel lool oli siiski õnnelik lõpp.

Ega ei olegi muud öelda, et milleks selline sõda, milleks üldse on sõdimine välja mõeldud. Sellel perel oli keskmisest rohkem õnne, kuid sellegipoolest pidid nemadki, nagu tuhanded teised, tundma mõttetult palju ootust, leina, kurbust, igatust. Seda ei oska päriselt ette kujutada ka pärast selle raamatu lugemist.

122 lk