Tiit Pruuli on koostanud eriti ägeda Eesti elu läbilõiget kajastava raamatu „Eesti ajalugu postkaartidel 1918-2018“. Need eriilmelised ja –sihtotstarbelised postkaardid on sulaselge ajalugu – igal ajastul omad sõnumid, kaardikujundus, postmargid, aadressistandard. Kaarte saadeti nii rõõmsa kui kurva sündmuse puhul, ka siis kui sooviti hõisata või hoopis oma nukrust jagada. Kaartide abil esitati küsimusi ja saadi vastuseid. Kuni internetiajastuni täitsid postkaardid Messengeri ülesannet. Mõlemaid on muidugi tore saada, aga kaldun arvama, et üllatuskaardist on rõõmu rohkem. Sõnumi loed läbi, jätad meelde, kaart satub näppu hiljemgi veel.
Täna on kahju, et see komme on tahaplaanile jäänud. Oleks ju tore, kui oled näiteks Viljandi folgil ja saadad sealt kodustele kaardi. Üllatus missugune! Kuigi et jah, ise võid kaardist kiiremini koju jõuda.
Ka minu käes on hoiul perekonna reliikviana vanu postkaarte. Need kaardid olid saadetud minu vanatädile ja neilgi peegeldub ühe perekonna ja ajastu lugu. Mõned kaardid on väga vanad, pisut vanemad kui meie riik. Vanimad postkaardid on pärit aastatest 1915-16, ja on saadetud vanatädile tema mehelt ajal, mil mees viibis I ilmasõjas ja kust ta elusana tagasi ei tulnud.
Kirjastaja: Go Group
183 lk
Jätkuna raamatule lisan siia tükikese minu valduses olevat ajalugu.
Liinud sulle roose kandku voodi ikke lauluga. Minu eest nad suud sul andku ja siis uinu rahuka. 11.12.1922 |
Rõõmsaid jõulupühi! Soovib Heljo 24.12.1937 |
Soovib ristitütar Puurmanist |
...soovib Elviine ja lapsed 30.dets. 1965 |
...soovivad perek. Pleiman , Kliimand Tartus, 27.03.1945 |
Astu julgelt edasi, kuni jõuad sajani! Perekond Põlluste 22.dets. 1965 |
Palju õnne uuel aastal soovivad Anni ja Pilve 30.12.1964 |
No comments:
Post a Comment