Wednesday, June 29, 2016

Mälestuste portfell



 
Mälestuste portfell ei ole tüüpiline elulooraamat, vaid ongi sõna otseses mõttes mälestusi täis raamat.  Ühte portfelli on mahtunud mälestusi eri perioodidest, episood siit, episood sealt. Eri Klas avab veidi dirigenditöö tagamaid, räägib, kuidas leidis võimalusi Eestist kaugemale minekuks, meenutab oma emakest ja valutab südant Eestimaa pärast. Üksikasjadesse ei lasku ja mälestused tulevad ja lähevad nagu vahelduvad mõtted peas. Ivo Parbus on Eri Klasi diktofonilindistuse kenasti ladusaks tekstiks vorminud. Raamat on sama soe ja hoogne nagu Eri Klas isegi oli. Tema mõtted on helged ja lootusrikkad. 
 

Tuesday, June 28, 2016

Rehbinderi efekt



Selle raamatu valisin Varraku nimistust, kuna Vene kirjandust ei ole ma väga palju lugenud ja just uued autorid võivad olla mõnikord vägagi üllatavad. Minu sisetunne ei petnud mind. Rehbinderi efekt on Jelena Minkina-Taycheri debüütromaan, mis koosneb väikestest novellilaadsetest lugudest. Igal neist on oma pealkiri ja need pealkirjad kõlavad väga luuleliselt (Ei igaüht õnn armastama hakka). Kui esimesi peatükke lugedes tundus, et iga lugu jutustab ise lugu, siis lõpuks need lood siiski ühtisid seotud tegelaskujude kaudu. Sellepärast oli ka lugemine esialgu pisut keeruline – uut lugu alustades elasid sellele kaasa, kuni see sai näiliselt otsa… Kui neid lugusid oli juba mitu, siis tuli mõned korrad ka mälu värskendamiseks lehti tagasi keerata.
Tegemist on ühe perekonna saagaga, mis algab I maailmasõja päevil ja jõuab tänapäeva välja. Loo keskmes on juudiperekonnad, keda ajaloo sündmused on mõjutanud vast kõige rohkem. Nii ka selles loos ei ole olemata vangilaagrid, repressioonid, pagendused, orvuks jäämine, kuid sellest kõigest minnakse siiski vaid olnut nentivalt üle ja ajalugu on pigem toetav taust. „Rehbinderi efekt“ on raamat, mis lahkab rohkem inimsuhteid ja mõtteid - mida tuntakse, kuidas käitutakse mingis olukorras, kuidas kohanetakse riigikordadega, milliseid valikuid tehakse südamesunnil ja milliseid mõistuse toel ning armastus on alati kõrgemal kui usulised vaated ja ideoloogia. Selles loos olid tugevamad ja sihikindlamad just naised. Revolutsioon ja nõukogude võim sundis juudipered suurtest jõukatest häärberitest väikestesse toapugerikesse ning just naised olid need, kes suunasid ja aitasid oma valikutes kindlat sihti hoida. Üks valik oli ka emigreeruda.
Rehbinderi efekt on väga lai filosoofiline mõiste, […] keha tugevuse mitmekordne vähenemine ümbritseva keskkonna mõju tulemusel. Tuleb ainult keskkonda muuta ning sa võid üheainsa liigutusega, üheainsa tinapiisaga purustada ka kõige elastsema ja tugevama plaadi. Või saatuse. Või inimhinge. [….] olulist rolli etendab keha struktuur, puuduste olemasolu…. Sest üht inimest saab laimuga murda, aga teine sülitab selle peale… Tema südametunnistusel on teistsugune struktuur. Aga see jutt puudustest, see on kõige hirmsam. Sest igaühel on omad puudused ja nõrgad kohad, keegi armastab meeletult naist, teine last, aga veel keegi kardab rotte. Ja kui seda ette välja uurida, siis pole vaja teda pikalt üle kuulata või piinata, piisab temale roti põue pistmisest. Lk 131. Need laused ütlevadki kõik, selline efekt ei toimi ju mitte ainult selles raamatus, vaid elus üldse – oleme kõik erinevad oma tugevuses ja nõrkuses, heades ja halbades omadustes ning haavatavuses, sageli mõjutatavad mitte meist olevatest põhjustest ja  otsustest.
Kui välja arvata see mälu probleem, mis sundis lehti tagasi keerama, oli Rehbinderi efekt ladus ja haarav lugemine, mis värskendab ka ajaloolist mälu (alates revolutsioonist kuni Tšernobõli katastroofini ja väljarändeni).  Kuna küllalt pikka perioodi käsitletakse vaid 255. leheküljel, siis puuduvad siin pikad olustikukirjeldused, tundeavaldused, dialoogid. Pigem on kirjutatud fragmentaarselt ja lakooniliselt, detailidesse laskumata.  Raamatu lõpuosa muutus küll minu jaoks veidi seebilikuks – lihtsalt liiga palju uskumatuid kokkulangevusi. Kuid imesid võib ju sündida ka tegelikkuses, miks siis mitte ilukirjanduses. 
Kokkuvõtteks mulle see lugemine meeldis, neist lugudest õhkus  venelikku  hinge, patriotisimi ja olemist. Minu arvates saaks Rehbinderi efekti põhjal luua ühe tõeliselt korraliku  filmi, kus on kõik kohustuslikud Vene filmi elemendid  olemas: tellisseinad, trellid, raudteel kuhugi paremasse paika veerevad rongid, lõkkeõhtu romantika.


P.S Lugeda tuleks seda küll ühe jutiga, jääb ühtsem tervikpilt. 
Kirjastus: Varrak
255 lk

Monday, June 13, 2016

Adele: Jane Eyre´i varjatud lugu



Olen täheldanud, et isegi neil, kes nii väga lugeda ei armasta, on Charlotte Brontë Jane Eyre loetud juba enamasti varases nooruses. Nii ka minul. Usun, et olin keskkoolitüdruk, kui selle raamatu lugemiseks valisin. Et tal on veel kõrvallugusid, see on minust kogu aeg mööda läinud või õigemini, ei ole tulnud kunagi meelde neid lugeda... kuni avastasin Emma Tennanti Adele, mis on Jane Eyre lugu nähtuna Rochesteri tütre Adele'i silmade läbi. Kuid mitte ainult Adele (tema on küll võtmekuju), oma versioonid esitavad ka mr Rochester isiklikult jt. Jane Eyrest tuttavad tegelased.
Adele on Pariisi näitlejanna ja arvatavasti ka Edward Rochesteri laps. Ema, kes on tõmmatud meelelahutusmaailma, jätab tütre oma hoolest ilma ja tüdruk satub kasvama oma arvatava isa juurde, süngesse Inglismaa maakohta Thornfield Halli. Adele on elava fantaasiaga tüdruk ja unistab glamuursest Pariisist ning sellest et mamma ja papa kindla peale abielluvad. Üle kõige igatseb ta oma ema, sest mälestus emast on midagi eriliselt suurt ja võimast. Mälusoppidest pudeneb aga välja veelgi uusi mälestusi.
Raamat on kurb ja kohati ka sünge. Sünge vast seetõttu, et minu kujutlusvõimes on 19. sajandi lossid pigem pimedad, kõledad, täis intriige ja saladusi. Ka Thornfield Hall on salapärane koht, mis ägiseb kummituslike  lugude all ja paljud elanikudki ei ole seal just kõige puhtama südametunnistusega. Selles raamatus neid müsteeriume tasapisi avatakse. Igast peatükist, eri tegelaskujude kaudu selgub nende tõde, mis on lõpuks kriminaalnegi.  Kuna on teada, et on olemas veel  Hilary Bailey "Mrs. Rochester"  ja  Jean Rhys "Suur meri Sargasso", siis võiks needki läbi lugeda (Rhys´i raamat peaks olema küll eelmise mr Rochesteri lugu), võib olla selgub veelgi midagi.
Kokkuvõtteks meenutas mulle see lugemine mitte  just väga ilusat muinaslugu, millel on küll happy end, kuid enne seda on ikka kuri võõrasema, siis veel üks pahatahtlik naine ja siis veel üks, kes annab halba jooki lapsukesele ja siis ikka veel keegi mitte väga hea. Kuid lugeda tasub siiski, kasvõi juba nostalgiliste tunnete pärast, mis tuletavad meelde Jane Eyre lugu. 
Kirjastus: Ersen
239 lk