Matkamine on väga tore tegevus, kuid mul on
selleks väljakujunenud oma rada ning mööda Eestit ma ekstra matkaradu otsimas
ei ole käinud. Seega olid teada saamise ootused Rene Satsi raamatule olemas (võib olla kirjutab ta nii ahvatlevast
matkarajast, et pakin kohe oma matkapauna ja lähen J). Tuleb
kohe ära öelda, et matkaradadest kui sellistest ta nii väga ei kirjuta, küll
aga matkamisest Eestimaa looduses, kus ründab tuhat parmu ja miljon-triljon
sääske ning muud satikat. See kirjeldus aga matkamist sugugi eemaletõukavaks ei
tee, sest tema keelepruuk on väga huumorit täis. Üleüldse on sellel
matkaraamatul nii palju toredaid kihte ümber, et väga mõnus oli lugeda. Lausa
hingesugulust tundsin Rene poolatarist kaasaga, kes igat veekogu nähes ütles,
et läheme siia ujuma. No minul tekivad vett nähes samad tunded J Nii et
tegemist on mõnusalt teravmeelse ajaviiteraamatuga, mille võib lahti lüüa ükskõik
millisest kohast, natuke lugeda ja ikka on tore.
Küll see
matkamine on tore, mõtlen põõsas kükitades. Muidugi siis, kui seda ainult
televiisorist näeb. Telepugi jaoks lõigatakse selline lõik – kuidas saatejuhile hiigelsuur
parm kurku kinni jääb või salakaval sääsk silma nõelab – hiljem ju osavalt saatest välja, ning
diivanil matkajale, kellel on pitsatükk käes ja longeropurk koogutamise
kaugusel kummutil, jääb mulje, et metsaolu ongi ainult grandioosne lust ja
lillepidu… lk 105
…tänapäeval
ei tohi midagi vaadata ilma sellest telefoniga pilti tegemata, see on
lepingusse sisse kirjutatud, kui sa SIM-kaardi saad või telefoni ostad lk 169
Kirjastus: Petrone Print, 2022
256 lk