Monday, July 20, 2015

Verevermed...


Võõra õue peal

... on järg Mari Sajo esikromaanile "Võõra õue peal" ning jätkab oma tuttavate tegelastega, keskendudes seekord Hille tütre Jaanika elule. Raamat algab ilusa armastuselooga, mis lõpu poole päris ära keerab. Nagu esimeses raamatus, on ka siin palju-palju sündmusi, üks hullem kui teine. Samas laseb autor sellest ilusast armastuseloost ikka pikemalt osa saada, kui õudsast lõpust.
Tegelikult lugesin seda raamatut suht diagonaalis, lihtsalt uudishimu ajel, et näha, kuhu see lugu lõpuks välja jõuab. Lõpp õnneks ei dubleerinud eelmist raamatut, kuigi vahepeal tekkis selline kartus küll. Diagonaalis lugesin aga liiga n.ö ülenämmutatud lausete pärast - jutustatu oli päris paljudes kohtades üleräägitud ka otsese kõnena.
Aga üldiselt oli põnev ja lihtne lugemine.

[...] mitte ükski ema oma last tulevase elu keerdkäikudes ebaõigluse ja valu eest kaitsta ei suuda. Sest - meil kõigil on astuda oma tee...lk 423.

Sunday, July 12, 2015

Viienäpu


Raamatu autor Mara Zalite viib oma autobiograafilise looga 50ndate Lätimaale, mil küüditatud said taas kodumaale naasta. Kirjutaja on end ajas tagasimõelnud ja kajastab toonaseid sündmusi ning ajastutaju läbi lapsesilmade, enamasti lihtlausetega.

5 aastane Laura koos ema ja isaga sõidab kodumaale Lätti. Maale, millest on talle ainult räägitud, kuid mida ta ise veel näinud ei ole. Ootusärevus on suur. Teravmeelselt jutustatakse reisist, saabumisest ja kohanemisest. Laura on eriti terane, taibukas ja krutskeid täis tüdruk ning temaga juhtub kogu aeg midagi. Mõni neist lugudest väga lõbus, kuid teine lausa närvekõditav. Kõike laps veel ei taipa, kuid omad järeldused oskab ta siiski teha. Lapse mõistmiseläbi näivad paljud asjad kergemad kui need tegelikkuses olla said. 50ndad oli rahvale raske aeg, kuid vaatamata sellele on tegemist küllalt humoorika ja helge looga, mille peatükid möödusid otsekui lennates.

Vasikavaimustus. Vististi antakse see sündides kõigile kaasa, ükspuha, olgu koer, vasikas või inimene. Rõõm. Jaa, jaa, see elurõõm- [...]. Inimene peaks ju selle sündimisel kaasaantud rõõmuga ära elama, peaks ikka küll. lk 190



Oli väga hea lugemine!

Saturday, July 4, 2015

Võõra õue peal



Kes armastab elulähedast Eesti kirjandust, siis sellele on asjalik valik Mari Sajo "Võõra õue peal". Kui mõelda, et elus võib igasugu olukordi ette tulla, siis tegemist on üsna tõetruu looga. Aktuaalne on ta ka - käiakse ju meilt massiliselt Soome tööle. Samas ei ole see tüüpiline "kalevipoja" lugu, pigem ikka suhetest, igatsusest tunda end armastatu ja hoituna.

Peategelane Hille töötab Soomes, haiglas, Eestisse on maha jäänud ema juurde kasvama teismeline tütar. Ühel pidustusel tutvub ta Eeroga ja alguse saab suhe. Miski siiski selle juures häirib Hillet ning lõpuks selgub, et seitsmes meel ei ole teda alt vedanud - Eero ei ole see, kellena ta end välja näitab.

Esimene pool loost areneb küllalt aeglaselt, aga  kusagil poole peal hakkab sündmusi kaela sadama, kusjuures üks ootamatum kui teine. Minu jaoks läks see lõpp kuidagi liiga kirjuks ja lõpplahendus kujunes välja liiga kiiresti, kuidagi n.ö ülejala. Kasutatud on palju dialoogi, mõned olukorrad on veidi ülevõlli keeratud ja mõned ütlemised näisid naiivsed. Aga samas seda kõike oli lihtne lugeda ja ikka põnev ka!