Wednesday, December 30, 2015

Mõrv maasika-vahukooretordiga



Seekord valisin lugemiseks toidu- ja mõrvaseguse müsteeriumi lahendamise loo Joanne Flukelt. Valikule aitas muidugi kaasa raamatu kaanel olev ahvatlev koogike, maasikatutt peal.Lake Edeni linnas on toimumas küpsetamisvõistlused. Hannah on põnevil, et saab olla žüriis. Hiljem leitakse aga üks žüriiliikmeist surnuna ja seda näoli Hannah küpsetatud maasika-vahukoore tordis. Algab uurimine. Hannah ei ole mitte üksnes kõva küpsetaja vaid talle meeldib oma nina pista ka asjadesse, mis panevad juurdlema, uurima, puurima. Toimunud mõrv seda kahtlemata on.
Söögi tegemine ja söömine toimuvad selles loos vaheldumisi uurimisega. Kui vesteldakse, siis kohvikus, kui puhatakse, siis ikka koos söögiga. Nõuandjaid on Hannah´l palju, sh ema ja õde, kes avaldavad ka väikesi nippe söögivalmistamise suhtes. Samas manitsevad nad Hannah´t ka ettevaatlikkusele ja on n.ö takistavad tegurid.
Suuresti on tegemist Kättemaksukontori laadse uurimisega, käib ju paralleelselt ka tõeliste uurijate töö.  Ka toimunud mõrv ei jäta rusuvat tunnet ning mõrvar hirmu ei külva. Lisaks on raamatule iseloomulikud: natuke nalja, ohtralt nimesid, palju dialoogi ja mitu päris retsepti, mis on väga lollikindlalt lahti seletatud ja millest mõni tundus huvitav ning läheb ehk  katsetamiselegi. Kusjuures iga retsepti lõppu on lisatud mõnus kommentaar ühe tegelase poolt.
Kokkuvõtteks: selline lihtne ajaviide, kui lugemata jätad, siis jääd retseptidest ilma ;)
Ühe siiski lisan siia lõppu, eks ole ju ahvatlev ;) 
Krõbedad rosina-kaeraküpsised
Kuumuta ahi 190 kraadini, küpseta ahju keskosas.
225 g võid
400g suhkrut
2 tl vanilliekstrakti
½ tl soola
2 tl küpsetuspulbrit
2 suurt muna
310 g jahu
240 ml rosinaid
470 ml kaerahelbeid


Sulata mikrolaineahjus suures kausis või. Lisa sulavõile suhkur ja sega. Siis sega sisse vanilliekstrakst, sool ja küpsetuspulber. Kui segu on toatemperatuurini jahtunud, sega juurde lahtiklopitud munad. Lisa jahu (pole vaja sõeluda) ja sega segu ühtlaseks. Lisa rosinad. Peenesta kaerahelbed. Kalla need köögikombaini ja töötle metallteraga, kuni nende konsistents meenutab jämedat liiva. Lisa kaerahelbed taignale ja sega läbi (tainas jääb üpris kõva). Vormi tainast käte vahel väikesed pallid ja tõstea tainapallid rasvaga määritud või küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, tavalisele plaadile peaks mahtuma 12 küpsist. Vajuta pallid kahvliga laiaks, nii et tekiks risti-rästi muster. Küpseta 190 kraadi juures 10 minutit.

Andreale meeldivad need küpsised, kuigi rosinad ei ole talle kunagi meeldinud – veider, kas pole. Lk 146/147
 Teised arvavad: 
http://epl.delfi.ee/news/martinson/raamatublogi-vaikelinna-vahukooresed-morvad?id=71125337http://juuliraamaturiiul.blogspot.com.ee/2015/07/2.html 
Kirjastus: Tänapäev
347 lk

Monday, December 28, 2015

Läbikäidavad toad



Katrin Johansoni debüütromaani asusin lugema jõuluaegsete askelduste keskel. Kuna jõulud ja aasta lõpp on ka mõtiskluste ja tagasivaatamiste aeg, siis oli selle raamatu lugemise ajastus päris õige. See on kahe, nüüd juba vanaldaste, mehe ja naise oma eludele tagasivaatamise lugu, mida harutab lahti naise õepojatütar, nooruke Ege.
Ege on hakanud külastama suguvõsa survel pansionaadis olevat vaartädi Elsi. Eakalt sugulaselt kuuldud mälestuskild erakukuulsusega Adost  annab aimu nende noorepõlve tutvusest. Ege otsustab ka Adot külastada. Kahe vana inimese juures nähtu ja kuuldu hakkab teda niivõrd huvitama, et vaheldumisi Elsi ja Adot külastades saab ta kild-killu haaval teada neist mõlemast, nende elusaatustest, valikutest, sõprusest, armastusest, kaotusvalust, taasnägemise rõõmust, üksindusest ja neist tundeist, mis võivad osaks saada kahele kangekaelsele ja uhkele inimesele.
Selles loos mängib suurt rolli ka aeg. Tegevus algab 1930ndatel, ajal mil oldi noor. Edasi elades tuli sõda, nõukogude okupatsioon, küüditamine, väljarändamine, vangilaagrid, pääsemine ja taas vaba Eesti.  Selle pika perioodi jooksul nende kahe elud põkkusid ja põrkusid vahelduva eduga, kuid üksteist ei unustatud kuni elude lõpuni.  Mõlema vana inimese jutustatu on vaatamata saatuse keerdkäikudele kuidagi helge ja ilus. Need kaks ei saanud omavahel kokku, kuid kahetsust ja painavat hingepiina sellest neile ka ei jäänud. Pigem peeti väärtuseks oma uhkust ja endaks olemist.
Ege külaskäikudest moodustuvad fragmendid, mida ei saa lükkida ühe mõttelõngaotsa, kord räägib Els ja siis Ado ning ettekujutamiseks jääb piisavalt maad ka lugejale. Samas moodustavad need mõttelõngad ladusa ja kergelt jälgitava terviku. Lisaks huvitavatele mõttekäikudele ja omapärasele süžeele on kirjanik osanud luua kauneid, tundelisi ja värviküllaseid kujundeid. Iga sõna, iga lause omab sügavat mõtet. Kirjeldused on napid ja mingi salapärafluidum jääb mõlema vana inimese ümber kumama.
Oma vormilt küllalt õhuke raamat (184 lk) on sisult oluliselt paksem ja mitmetahulisem, käiakse ju hüppeliselt läbi terve inimpõlve jagu aega. Siin võib edasi mõtiskleda mälu ja aja tajumise üle: kas kõik nooruses kogetu on hilisemas mälupildis alati tõetruu, või on see pigem selline nagu meie kõige paremates unelmates soovitu. Samuti võib mõelda, kas noor Ege oskas endast mitu põlve vanema generatsiooni tundeid ja läbielatut õigesti tõlgendada. Kui palju me ise oleme mõelnud sellele, et meie väärikatel vanaemadel-vanaisadel võiks olla mõni luukere kapis? Kas me tahame seda teada?
Oli suurepärane lugemine, milles oli ohtralt ka tsitaadina võetavaid ütlemisi. 
 
Mõned näited neist:
Täpselt doseeritud tagasihoidlikkus ongi teinekord kõige meisterlikum edevus. lk 17
Mulje on nii subjektiivne asi, et seda ei saagi valeks ega õigeks pidada. lk 21
Inimsuhted on fassaad. Tegelik on vaid see, mis toimub meie sees. lk 37
Huvitav vaenlane meeldib rohkem kui igav sõber. lk 40
Enne kui hakata uksi lahti keerama, tuleb koputus ära oodata. lk 88
Kas üldse on võimalik elada kellegagi koos, ilma et sa ennast osalt ei kaota. lk 180
Olen alati eelistanud vihastamist kurbusele, sest esimene paneb tegutsema, teine aga võib inimese otseteed loidu ükskõiksusesse saata. lk 126
 Kirjastus : Varrak
184 lk.

Wednesday, December 16, 2015

Lugemise väljakutse nr 9



Ma kingin sulle jõe
ja vaimuvara ka,
kuupaiste ja roosid -
kõik armastuse eest.

Armastus ei vaja reegleid,
hilinenud armastus.
Armastuse lummuses
külaliseks on ootus