Pandeemia-aeg on
kaasa toonud pingeid vist kõigile, sellepärast on Tom Valsbergi raamatu “Eluterve
pohhuist” ilmumise ajastus väga õige.
Kõigile kuluks ära väikesed näpunäited stressivabaks eluks.
Ausalt öeldes
raamatu kaaneinfo, mis on selline üldine, viib natuke eksiteele, või õigemini
ei anna millegagi täpselt teada, millise raamatuga on tegemist. Kui aga
raamatukaaned avada, leiab sealt ohtralt eluterveid mõtteteri ja ütlemisi ning
muud juttu ka, mis kõik käib inimese püüdele hoida positiivset joont, kohta.
Milline siis on eluterve pohhuist?! Mina sain aru, et kõik ei pea chill olema,
oluline on suhtumine, kui oma peas mõttetöö korda teha, siis on lootust olla eluterve pohhuist.
Raamat on tore
vahepala praegustele segastele uudistele, mis massimeediast peale pressivad. See
on nagu paks positiivne allikas, kust meeleoluloovad tõeterad otsa ei lõpe. Lemmikkoht
oli küsimused, kus tuli vaagida teatud valikuliste otsuste üle. Need küsimused
on mõnus seltskonnaajaviide ja tegelikult on ka selle raamatu teatud lõikude
ette lugemine tore, üdini positiivne ajaviide. Raamatus oli naerukohti,
kaasanoogutamise kohti ja ka sügavalt järelemõtlemise kohti. Mõtteteri, mida
tahtnuks ümberkirjutada, oli liiga palju, sellepärast lisan siia vaid paar
neist. Minu jaoks on „Eluterve pohhuist“ tore leid, mis võib täiesti vabalt olla kodus
olemas juhuks, kui must masendus on võimust võtmas, sest selle raamatu
sirvimine viib kindlasti õigele teele tagasi.
Eluterve pohhuist
teab, et ta on absoluutselt eriline ja unikaalne inimene. Just nagu kõik
teised. Lk 48
Väga tore on olla
tähtis… Aga veel tähtsam on olla tore! Lk 82
Eluterve pohhuist
ei võta enda ega teiste hinnanguid üldse tõsiselt. Ta teab, et hinnangu andmine
kirjeldab rohkem hinnangu andjat kui seda,, millele hinnangut antakse.lk 153
Kirjastaja:
Maailmamuusika, 2019
438 lk