On Silvi Korbi mälestused nooruseajast, mis tulid tal üle elada
küüditatuna Siberis. Selliseid mälestusteraamatuid on ilmunud juba päris
palju, aga samas iga lugu on kordumatu ja väärib kindlalt tähelepanu.
Nagu ütleb ka raamatu pealkiri, on tegemist päris ehedate
Siberist saadetud kirjadega, mille kirjutasid raamatu autor ja tema vanem õde Lehte. Lugu ise
algab veidi varem, 30ndate aastate Läänemaalt. See on nagu täiendavaks teabeks,
millistest oludest inimesed kangutati lahti, millest ilma jäeti. Kirjutatud on
küllalt napisõnaliselt, kuid ajastu üldpildi annab see väga hästi edasi ja
lisaks on toetamas kirjutatut ka fotomaterjal.
Siberist saadetud kirjades puudub liigne nutt ja hala, kirjutatakse
kõigest. Paralleelselt kirjadega on raamatus ka autori mälestused, millest osa
puudutab karmides oludes peituvaid raskusi ja nende ületamist. Kusjuures olemata ei jäänud halenaljakad seiklusedki.
Noor oldi ka Siberis ja olude kiuste tehti kõik mis võimalik, et elada noore
inimese elu.
Asjaolu, et mulle olid paljud paigad ja nimed Läänemaalt
Vatla ja Paatsalu kandist tuttavad, muutis kindlasti lugemise südamelähedasemaks.