Thursday, June 27, 2019
Ekraani taga
On tore, et uusi autoreid
meil on tekkinud tublisti, kas just nii, nagu pärast vihma seeni, aga aeg-ajalt
tulevad nähtavale uued nimed. Carolin Kuuskmäe on noor kirjaneitsi, kelle
noortepõnevik ilmus esmalt wattpad.com keskkonnas ja oli seal väga suure
lugejaskonnaga. Selliseid noortekaid olen ma vähe lugenud. Üks lisaks ei tee
kohe kindlasti paha. ;)
Sara ei ole tavaline
kaheksateistaastane tüdruk, tema võimed on igast kandist keskmisest tunduvalt
üle. Tegelikult on ta andekas pea igal alal, nii õppimises kui spordis. Ka tema
päritolus ei ole midagi harilikku, spioonide tütrena sündida tähendab seda, et spiooniks
kasvatatakse ka oma võsuke. Selline elukutse aga kujutab endast pidevat ohtu
saada kellegi märklauaks. Sara on oma võimetega püüdnud küll internetimaailmas
kõik ohud elimineerida, kuid iga nüanss loeb ja ka tema noor elu on pidevas ohus.
Nii et põnevik, mis on
põnevust otsast lõpuni täis, seega on raamat haarav ja kutsub järjest edasi lugema.
Eks omamoodi on see lugu pisut naiivne
ja lihtsakoelinegi, kuid minu hinnangul pidas otsast lõpuni kenasti vastu
ja fantaasialend on kirjaneitsil hästi lennukalt töötanud, kuid siiski
kindlatesse piiridesse jäänud. Mingis
suhtes süstib see lugu üli- ja üleolevust, sest Sara kuju oli liiga ülbe, liiga
andekas ja liiga pohhuistliku elufilosoofiaga, kellel näis kõigist
eakaaslastest suva olevat. Õnneks (siiski just raamatu esimeses pooles), oli
Sara ka väsinud sellest rööprähklemisest ning siis paistis, et robot see tüdruk
olla ei saa (mingi sarnane kahtlus oli küll).
Kindlast ei kuulu ma
sihtgruppi, kuid mõnikord on hea oma mugavustsoonist välja astuda ja lugeda
midagi tavapärasest erinevat. Mahavisatud aeg see lugemisele pühendatud aeg
kindlasti ei olnud, sest lugemiselamus on kindlasti positiive ja happy end ka ju. Kujutan ette, et
põhikooli teises pooles õppijatele läheks see raamat hästi peale, ilmselt ka
neile, kes just lugemisest ei vaimustu. Selline süžee, kus on armastust,
reetmist, tapmist ja tagaajamist, lähedaste kaotust, imetehnikat ja
arvutimaailma, peaks sobima paljudele.
Kirjastus: Varrak, 2019
320 lk
Thursday, June 6, 2019
Hunt metsas
Martin Allison
Booth on sündinud Suurbritannias, kuid juured on Eestis ja „Hunt metsas“
tema juurtest kõnelebki. Rohkem infot ei olegi tegelikult mulle vaja, juba see
teave, et autor on Eesti päritolu, kutsub lugema.
Tegevus raamatus
kulgeb läbi sõja. Hendrik Kotkas on mereväe kaptenleitnant, kelle õlekõrs Eestimaa
pääsemiseks nõukogude okupatsioonist on teha koostööd sakslastega. Ta on
luureohvitser. Samas mängib ta topeltmängu, sest ka Inglise luurele on ta oma
sõrme andnud. Perekond õnnestus evakueerida Saksamaale Köningsbergi. Elupaik võiks ju olla turvalinegi, kuid võõrastesse suhtutakse umbusuga ja ega usaldada tegelikult kedagi ei tohigi. Haige ema eest hoolitsevad
lapsed ja õnneks on ka abivalmis inimesi. Kaptenleitnant Hendrikul on vaja loota ja laveerida oma oskuste
ning võimaluste piires. Lõpuks on need piirid üsna ahtakesed.
Nii et sõjateemaline
raamat, milles on absoluutselt oma vaatenurk. „Hunt metsas“ on autori ema
perekonna lugu, kuid samas ka Eesti lugu ja sõjapõnevik. Nimed on väljamõeldud
ja autor on andnud tõsielusündmustele teatud ilukirjandusliku värvingu. Minu
arvates toob selline lähenemine ajaloo kenasti dekoreerituna kätte, lugu ei ole
kuiv, tal on kindlasti juures rohkem värve kui see oleks olnud lihtsalt
dokumentaalne lugu.
Parasjagu põnev
raamat on ka hästi ülesehitatud. Mulle meeldis väga. Lugedes mõtlesin, et
millise piirini ikka inimesed tegelikult viidi, ja seda lihtsalt ühe „isakese“
pärast, kes ajuloputada saanud
inimestele muutus jumalaks, mis tähendab, et ta suutis allutada masse oma
ideaalide elluviimiseks. Aga kui vaatad sõduri põue ja sealt vaatab vastu
perekonna foto, siis saad ju aru, et tegelikult on kõik lihtsalt inimesed,
tööriistad nende „jumalate“ käes.
Kirjastus: Eesti
Raamat, 2018
396 lk
Raamatuseljaluule
Ärevuse vari
heledam kui päev.
Enne kui ma teadsin
tõde tõuseb,
vesi vaob.
Ära kaota lootust,
mu kullake.
Ole nagu oled,
oled paremat väärt.
Raamatupealkirjaluule
Betoonhingede aegu
küsimärk on pool südant.
Laitmatu minevik...
Elumuutused...
Kuigi sa proovid olla hea,
on mida hoida!
küsimärk on pool südant.
Laitmatu minevik...
Elumuutused...
Kuigi sa proovid olla hea,
on mida hoida!
Subscribe to:
Posts (Atom)