Thursday, June 27, 2019

Ekraani taga



On tore, et uusi autoreid meil on tekkinud tublisti, kas just nii, nagu pärast vihma seeni, aga aeg-ajalt tulevad nähtavale uued nimed.   Carolin Kuuskmäe on noor kirjaneitsi, kelle noortepõnevik ilmus esmalt wattpad.com keskkonnas ja oli seal väga suure lugejaskonnaga. Selliseid noortekaid olen ma vähe lugenud. Üks lisaks ei tee kohe kindlasti paha. ;)
Sara ei ole tavaline kaheksateistaastane tüdruk, tema võimed on igast kandist keskmisest tunduvalt üle. Tegelikult on ta andekas pea igal alal, nii õppimises kui spordis. Ka tema päritolus ei ole midagi harilikku, spioonide tütrena sündida tähendab seda, et spiooniks kasvatatakse ka oma võsuke. Selline elukutse aga kujutab endast pidevat ohtu saada kellegi märklauaks. Sara on oma võimetega püüdnud küll internetimaailmas kõik ohud elimineerida, kuid iga nüanss loeb ja ka tema noor elu on pidevas ohus.
Nii et põnevik, mis on põnevust otsast lõpuni täis, seega on raamat haarav ja kutsub järjest edasi lugema.  Eks omamoodi on see lugu pisut naiivne ja lihtsakoelinegi, kuid minu hinnangul pidas otsast lõpuni kenasti vastu ja fantaasialend on kirjaneitsil hästi lennukalt töötanud, kuid siiski kindlatesse piiridesse jäänud.  Mingis suhtes süstib see lugu üli- ja üleolevust, sest Sara kuju oli liiga ülbe, liiga andekas ja liiga pohhuistliku elufilosoofiaga, kellel näis kõigist eakaaslastest suva olevat. Õnneks (siiski just raamatu esimeses pooles), oli Sara ka väsinud sellest rööprähklemisest ning siis paistis, et robot see tüdruk olla ei saa (mingi sarnane kahtlus oli küll).
Kindlast ei kuulu ma sihtgruppi, kuid mõnikord on hea oma mugavustsoonist välja astuda ja lugeda midagi tavapärasest erinevat. Mahavisatud aeg see lugemisele pühendatud aeg kindlasti ei olnud, sest lugemiselamus on kindlasti positiive ja happy end ka ju. Kujutan ette, et põhikooli teises pooles õppijatele läheks see raamat hästi peale, ilmselt ka neile, kes just lugemisest ei vaimustu. Selline süžee, kus on armastust, reetmist, tapmist ja tagaajamist, lähedaste kaotust, imetehnikat ja arvutimaailma, peaks sobima paljudele.
Kirjastus: Varrak, 2019
320 lk

Thursday, June 6, 2019

Hunt metsas



Martin Allison Booth on sündinud Suurbritannias, kuid  juured on Eestis ja „Hunt metsas“ tema juurtest kõnelebki. Rohkem infot ei olegi tegelikult mulle vaja, juba see teave, et autor on Eesti päritolu, kutsub lugema. 

Tegevus raamatus kulgeb läbi sõja. Hendrik Kotkas on mereväe kaptenleitnant, kelle õlekõrs Eestimaa pääsemiseks nõukogude okupatsioonist on teha koostööd sakslastega. Ta on luureohvitser. Samas mängib ta topeltmängu, sest ka Inglise luurele on ta oma sõrme andnud. Perekond õnnestus evakueerida Saksamaale Köningsbergi. Elupaik võiks ju olla turvalinegi, kuid võõrastesse suhtutakse umbusuga ja ega usaldada tegelikult kedagi ei tohigi.  Haige ema eest hoolitsevad lapsed ja õnneks on ka abivalmis inimesi. Kaptenleitnant Hendrikul on vaja loota ja laveerida oma oskuste ning võimaluste piires. Lõpuks on need piirid üsna ahtakesed.

Nii et sõjateemaline raamat, milles on absoluutselt oma vaatenurk. „Hunt metsas“ on autori ema perekonna lugu, kuid samas ka Eesti lugu ja sõjapõnevik. Nimed on väljamõeldud ja autor on andnud tõsielusündmustele teatud ilukirjandusliku värvingu. Minu arvates toob selline lähenemine ajaloo kenasti dekoreerituna kätte, lugu ei ole kuiv, tal on kindlasti juures rohkem värve kui see oleks olnud lihtsalt dokumentaalne lugu.

Parasjagu põnev raamat on ka hästi ülesehitatud. Mulle meeldis väga. Lugedes mõtlesin, et millise piirini ikka inimesed tegelikult viidi, ja seda lihtsalt ühe „isakese“ pärast,  kes ajuloputada saanud inimestele muutus jumalaks, mis tähendab, et ta suutis allutada masse oma ideaalide elluviimiseks. Aga kui vaatad sõduri põue ja sealt vaatab vastu perekonna foto, siis saad ju aru, et tegelikult on kõik lihtsalt inimesed, tööriistad nende „jumalate“ käes.

Kirjastus: Eesti Raamat, 2018
396 lk

Raamatuseljaluule


Ärevuse vari
heledam kui päev. 
Enne kui ma teadsin
tõde tõuseb,
vesi vaob.

Ära kaota lootust,
mu kullake.
Ole nagu oled,
oled paremat väärt.



Raamatupealkirjaluule

Betoonhingede aegu
küsimärk on pool südant.
Laitmatu minevik...
Elumuutused...
Kuigi sa proovid olla hea,
on mida hoida!