Part lendab poliitikasse

Olav Osolin „Part lendab poliitikasse“

Kirjastus: Varrak, 2026

327 lk

Vaneminspektor Samuel Part satub endalegi ootamatult kaitsepolitsei salaagendiks. Kõik on nagu päris, Pardile antakse ülesandeks imbuda salamisi erakonda ning saavutada seal suurem usaldus. Nimelt on hr Pardi peamine sihtmärk jõuda tõeni e-valimiste teemal. 

Hr Pardiga olen ma põhimõtteliselt „Kus lendab Part“ kaudu tuttav. Mäletan, et toona temast erilist muljet ei jäänud. See raamat siin on aga hoopis teine tera: humoorikas, originaalne, vaimukas, kohati absurdnegi, aga samas mingist vaatenurgast võib olla vägagi tõetruu või vähemalt ühiskonnakriitiline. Tegemist on väga heatahtliku tögamisega meie parteide ja valitsemiste suunal. Raamatu tegelastel on lahedad nimed, neist mõni päris ehtne ja mõne võib lihtsalt ära tunda tähekombinatsioonide kaudu. Lugu oli nii ägedalt üles ehitatud, et kui juba tajusid seda absurdikoomikat ja mõtlesid, et enam naljakamaks minna ei saa, siis tegelikult ikka sai küll. 

Sellist mõnusat muhedat huumorit meie rutakasse argipäeva on väga vaja. Teeb tuju heaks ja vaatad ka päris elus toimuvatele poliit-kemplemiste uudistele pigem muigega. Mulle tuletas küll see lugemine meelde, et kõike ei pea nii tõsiselt võtma, las narrus veereb oma teed ning las need pardid lendavad kuhu tahavad. Siiski loodan, et Osolini hr Part sinna Brüsselisse nüüd pidama ei jää, vaid tuleb ikka tagasi oma rahval õnne tooma, Eesti elu uueks looma ja lõbustab meid veel oma uute seiklustega.

Mina  lugesin ja naersin, päriseluga seoseid ei otsinud. Võib olla neid oli, ei välista, kuid minu jaoks oli see lihtsalt lõbus ja lahe lugemine. Olin sunnitud lugemise katkestama enne viimaseid peatükke ja tegin seda suure kahjutundega – nii hea lugemise hoog oli sees, et kahju oli katkestada. 

Kindel soovitus!

Lahing merega

Sarja esimene osa

Sarja teine osa

Sarja kolmas osa

 Anni Blomqvist „Lahing merega“

Rootsi keelest tõlkis: Ene Mäe

Kirjastus: Eesti Raamat, 2026

Tormisaare Maia lugude neljas raamat.

Eelmises osas taandus pere laiult tulekahju põhjustatud kaose eest vanemate juurde suurele maale. Mingis mõttes elu rahva seas oli lihtsam ja parem, aga Jannet vaevab ikkagi koduigatsus ja ta asub tegema ettevalmistusi laiule naasmiseks. Maia austab mehe otsuseid ning koos rühmatakse oma kodu ehitades edasi. Õnn aga nagu ei märkaks neid, vaatamata töökusele ja jumalakartlikkusele – üks õnnetus hõikab teist taga, meri on sõber, aga ta võib olla ka armutu.

See on ajastu, mil lihtsad inimesed elasid enese elushoidmise elu, toredus oli teisejärguline. Imeväikeste asjade üle tunti rõõmu ning need väikesed rõõmud aitasid argipäevale keskenduda. Samas olid head suhted alati olulised, mees oli kui suunda näitav majakas ja naine ustav, truu, alandlik kodusadam. 

Mingi teema mul nende mere-lugudega on, meeldib lugeda nii mäslevast merest kui ka mere kaunimast poolest. Ning jätkuvalt on huvitavad Maia sisemised kõhklused, tähelepanekud, rutt ja hool. Selline ehe elu, mis meie-aegsetele võib käia üle jõu. Samas, kui variante ei ole?

Hea lugemine ja ootan viimast osa!

 

Mitte miski ei ole nii muutlik kui meri. Ta võib olla sile nagu peegliklaas. Ta võib niimoodi mässata, et tema raev paneb üdini judisema. Ta on tulvil värve, kui tahab end sellest küljest näidata. Sinine nagu kõige sinisem taevas ja õrnadest lainetest voogav. Sinine, siin-seal pimestavvalged murdlaine, või sinise ja valge ühtlane segu. Roheline ja valge. Hall, must. Möirgav, ohkav, vaikiv lk 122

Katsu meeles pidada, mis ta soole öpetas, ja ää tee ligadi-logadi. Vanarahvas ütleb, et mette keegid äi näe, kui sa oled teind, aga keik näevad, kas oo hästi tehet lk 163

Kesköö Pariisis

 

Gillian Hervey „Kesköö Pariisis“

Inglise keelest tõlkis Ülle Jälle

Kirjastus: Eesti Raamat, 2025

297 lk 

Vaatamata sellele, et Tom ja Sophie olid väga erineva iseloomu, tausta ja ellusuhtumisega, tärkas nende vahel sügav armastus. Aastaid sai nende armastuse hoidmise, pühitsemise ja lõpuks ka lahtilaskmise sümboliks Pariis. Elu ei kulge aga alati plaanipäraselt ning noorte inimeste saatusse sekkub miski pöördumatu. Viis aastat hiljem sõidab Sophie üksinda Pariisi, et kohtuda Tomiga nende ühises lemmikkohas.

Raamatu tutvustus jääb teadlikult pisut salapäraseks, sest iga detaili avamine võtaks lugemiselamuse vähemaks. Tegemist on lihtsa ja filmiliku looga, mis kisub pisaraid ning paneb ühelt poolt uskuma romantilisse armastusse, teisalt elama sügavalt kaasa kaotusvalule. Nii et ühtaegu ilus ja valus  lugu lahtilaskmisest, aga ka uuestileidmisest, mis tuletab meelde, et me ei tea kunagi, mida homne toob, ning aitab meeles pidada, kui oluline on hoida enda ümber inimesi, kes on toeks ka kõige raskematel hetkedel.

Mina lihtsalt lugesin ja mõtlesin, et Thank God - täna on kõik hästi 💛

Vahel mõtlen, et meile kõigile on antud teatud hulk õnne ja kui sa selle liiga kiiresti ära kasutad… siis saab õnn ehk otsa lk 69

A.J.Fikry märkimsväärne elu

 

Gabrielle  Zevin „A.J. Fikry märkimisväärne elu“

Inglise keelest tõlkis Liisabet Valdoja

Rahva Raamatu kirjastus, 2026

285 lk 

A.J. Fikry on kaotanud oma abikaasa, tema raamatupoel pole kõige paremad päevad ning lisaks on kaduma läinud ka ühe väga haruldase raamatu esmatrükk. Pealegi on mees omamoodi tahumatu ning erakliku olemisega. Ühel päeval leiab ta poe põrandalt Maya, kaheaastase tüdruku koos kirjaga, milles palutakse poeomanikul lapse eest hoolitseda. See on heade muutuste algus.

Selline lühitutvustus võiks viidata põnevikule, kuid seda see raamat kindlasti ei ole. Pigem on see ood raamatutele, lugemisele ja kõikehõlmavale armastusele. Mitte mingi imal armastuslugu, vaid veidi humoorikas, pisut kohmakas, just selline nagu hr A.J. Fikry ise on. Lugu hõlmab mitmeid aastaid ning on kaunis ka isa ja lapse arengute vaatest. Kuid kui raamatupood, siis on siin tõesti palju raamatutest ja lugemisest juttu just hr Fikryi erudeerituse kaudu. 

Lihtne ja mõnus ajaviide!

Peaaegu kõik halvad asjad elus on halva ajastuse tagajärg ja kõik head asjad hea ajastuse tulemus lk 120

Me loeme, et teada, et me ei ole üksi. Me loeme, sest oleme üksi. Me loeme ja me ei ole üksi. Me ei ole üksi. Lk 275

Mu elu on nendes raamatutes. Loe neid ja tunned mu südant. Me pole täielikud romaanid. Me ei ole täielikud lühijutud. Lõppude lõpuks oleme kõik kogutud teosed. Mitte väga kaua. Lk 275

Pealtnägija

 Anna Bågstam „Pealtnägija“

Rootsi keelest tõlkis Ruth Laidmets

Kirjastus: Rahva Raamat, 2020

382 lk

Rootsi reisile tundus igati mõistlik kaasa võtta Rootsi krimi. Esimesena sattus näppu Anna Bågstami „Pealtnägija“. Pisut läksin valikuga alt, sest meie sõidusuund Lervikeni poole, kus selle raamatu tegevus toimub, ei viinud. Fjällbacka sarja raamat Läckbergilt oleks naelapea pihta olnud, aga läks siis seekord sedaviisi. 

Harriet ei ole otseselt politseinik, kuid sellegipoolest saab ta oma lapsepõlvepaigas, Skåne politseis kriminaaluurijana tööd. Ja ka töö ootab kohe, sest mõrvatud on talle tuttav Laura. Laipu lisandub veel. Südikas naine ei lase end heidutada ülemuse näpuga viibutamistest, tema topib oma nina ikka sinna, kuhu pole lubatud. Nii on kõhedust tekitavad olukorrad kerged tulema. Seda enam, et ka ring kipub koomale tõmbuma Harrieti enda lähikondsete hulgas.

Ühtlaselt põnevalt ja hoogsalt kulges see lugu. Nagu ikka olid olemas nõme ülemus, soosivad kolleegid ja armastuse võimalus ka. Nii et selline tore kombo, mida oli lihtne jälgida ja põnev lugeda õhtul pärast Rootsi vaatamisväärsustega tutvumist. Puhas ajaviide vaatamata mõrvadele õudust ei tekitanud, küüsi närima ei pannud. Lugu lihtsalt kulges, avas kahtlusaluste, uurija ja ka mõrvatute tagamaid kergelt humoorika tooniga. Kuigi kuritegu leidis lahenduse, oli raamatu päris lõpp siiski küsimärk.

Sõgedus ja karistus

 

Kuno Ööpik ja Jüri Ööbik „Sõgedus ja karistus“

Kirjastus: Vesta, 2024

375 lk

Heino Sepp läheb 1937. aastal mootorpurjekale Hercules tekipoisiks, et merekooli jaoks raha koguda. Nutikas noormees trotsib tuuli ja torme, kaaslaste erinevaid maailmavaateid, laevakapteni kitsidust. Raha kulub sadamakõrtsides joogile ja lõbutüdrukutele vaatamata sellele, et kodumaal on tal silma jäänud jõukas peretütar. Maailmamered on siiski kutsuvad ja Eesti aluselt lahkudes kaupleb noormees end Inglise laeva peale, mis viib Austraaliast Argentiinani. Maailmas puhuvad sõjatuuled. Rahvas laevas on värvikas, seal segunevad vaated, sõnadega parandatakse maailma ning mõjutatakse kaaslasi. Kehvadest oludest pärit noored on altid vastu võtma ka kommunistlike ideesid. Nii küpseb Heino peas koju naastes mõte hakata punaseks. Paraku tuleb tal kommunistlikus süsteemis pettuda üsna pea. Alanud sõda võtab oma ja Heino satub tööpataljoni ridades Velikije Luki alla.

Väga tummine raamat. Raamatu võib mõtteliselt jagada kolmeks: olid seikluslikud meremeheaastad, kantud nooruse uljusest, kus lisaks isiklikule loole kajastub 30ndate meremeeste elu, poliitiliste vaadete keerukus, maailmakorra muutumine. See on ajastu- ja tõetruu elu kirjeldus, kuid ka haarav lugu, kus noore inimese unistused, ihad, armumised, kõhklused ja kahtlused, pettumised ja andeks andmised olemas.  Peale selle kõik need merenduse mõisted, mis on teksti all kenasti ära seletatud, teevad tunduvalt targemaks, kui need kõik suudaks meelde jätta. Teiseks on maised aastad, mil Heino pettus kommunismis ja proovis laveerida vaatamata valitsevale korrale. Ning kolmandaks rindeteemad, täis lootusetust ja õudust.

Heino oli pärit vaesepoolsest perest ja elu ei olnud lill tal mitte kusagil, kuid ta oli sümpaatne tegelane, terase mõistuse ja loomuomase intelligentsiga, mis tulid talle keerulistel aegadel väga kasuks. Ta leidis igas hetkes mingi edasiviiva stiimuli, kuigi julmus ja sõda muudavad inimest, tuimestavad emotsioone, suhtumist, elujanu. See kehtis ka Heino puhul, kuid temas oli mingi loogiline eluvaade, selge pilk alati olemas.

Väga hea lugemine, mis sellest, et aeg, mida kirjeldatakse, on rohkem kui raske. Aga võib olla paistavad siis enda hetkeraskused ilusamad välja ja seisab meeles tänulikkus.  

Nii et ehe eluloosugemetega raamat, mille Jüri Ööbik kirjutas isa Kuno käsikirjade põhjal.  Lisaks on tekst väga värvikas - palju üldfilosoofilisi küsimusi ja vahvaid ütlemisi on loosse pikitud. Tõeline lugemisnauding!

Kui nüüd liigitada raamatuid naistekad-meestekad, siis see siin on pigem viimane. Aga mulle on alati meremeeste- ja sõjalugusid meeldinud lugeda. Küllap on minusuguseid naisi veel :) 

Üks selle aasta lugemisleide kindlasti!

Kui pole võimalik kurssi määrata kinnistähtede järgi, siis otsigem neid oma südamest lk 130

Hull, kes usub, et ta on Napoleon, peaks küll olema õnnelikum kui Napoleon ise, sest tema võib veel oma Waterloo võita lk 130

Tegelikult ei tea me Jumalast tuhkagi. Isegi oma maamunast ei taipa me rohkem kui satikas kubemest. Kobame ja komistame ning valguse asemel koperdame pimedusse. Oleme surmkindlad oma tõekspidamistes, kuid tänased tõed on juba rasedad homsetest valedest lk 130

Isegi kurvad mõtted minevikust on tervislikumad kui hingetühjus lk 216

Režiim on režiim ja tegelikkus on tegelikkus. Elu on näidanud, et ühe riigi ja rahva heaolu ei olenegi nii palju sellest, mis seisab kirjas ta põhiseaduses, vaid hoopis inimestest, kes seda põhiseadust ellu rakendavad. Nagu kirurgi käes on hoopis midagi muud kui nuga mõrtsuka käes. Kahjuks aja neid kirurge siin tikutulega taga, aga mõrtsukate vägi paljuneb geomeetrilises progressioonis lk 338

 

 

Väike kohvik Kopenhaagenis

 

Julie Caplin „Väike kohvik Kopenhaagenis“

Inglise keelest tõlkis Piret Lemetti

Kirjastus: Eesti Raamat, 2024

382 lk

Reklaamiagentuuris töötav Kate saadetakse Kopenhaagenisse komandeeringusse, et õppida seal tundma hygget. Nimelt soovib üks ärimees avada ka Londonis õdusa kohviku, mis oleks Taanist ja taanlaste olekust snitti võtnud. Reisiseltskonnas on kuus ajakirjanikku, nende hulgas Ben,  kes peaksid hygget positiivses võtmes ajakirjanduses tutvustama. Muidugi hakkavad Taanis oldud aja jooksul südamed teisiti põksuma ning kogu seltskond saab ühisest reisist mõjutatud. Ben ja Kate eriti…

Kuna olen Kopenhaagenis käinud, siis sain sõbralt soovituse lugeda. Jaa, äratundmisrõõmu siin oli, sest raamatu reisiseltskond väisas samu kohti, kus minagi käisin. Nii et tuttavad Raduspladsen, Nyhavn, Rundetårn, Väike Merineitsi, kanalituur jt  See oli raamatu parim osa. Muidu oli nagu oli. Mind ei kõneta raamatutes eriti sellised tüüpilised pseudoprobleemid, mis tegelikult on ju paremad elus, kui päris probleemid. Jauramine käis siin edutamise, turundusürituste, koosolekute  jms näimise teemade ümber. Ei olnud väga minu ka reisiseltskond, pealtnäha täiskasvanud inimeste kamp, kes võinuks ilma lasteaiakasvatajata hakkama saada. Ka armastus kulges täiesti klišeelikku rada pidi: sädemed, flirt, tunnete tärkamine, voodisse, siis näiline tõde ja pettumus, siis päris tõde ja elagu armastus. Ilus ja romantiline lugu igal juhul, kuid mitte minu tassike. Isegi see, et väga vägivallatu lugemine oli, ei muuda arvamust.

Aga kellele meeldivad sellised suhete kass-hiire mängud, siis miks mitte.

Hygge tähtsus …..Pisiasjadele keskendumine. Pisiasjadele tähtsuse omistamine, kellelegi koogi küpsetamine, koos olemiseks aja leidmine, küünalde süütamine ja lihtsate asjade sündmuseks muutmine lk 301

Inimestel on võimalik valida…. Sa võid valida olukorra muutmise lk 335