Olen lugenud päris mitmed Fredrik Backmani teosed ja need on olnud minu
teetass, seega ei ole kahtlustki, et kõik mis ilmub, pakub mulle huvi. Seda
enam, et selle loetud raamatu pealkiri „Ärevil inimesed“, on täpselt kümnesse
tänaste sündmuste taustal.
Nagu ikka, on Backmani loodud tegelased omamoodi veidrad kujud. Seekord on korteriesitlusel
kokku saanud kamp inimesi: maakler; huvitav vanapaar, kelle hobi ongi käia sedasorti
üritustel; autistlike joontega daam; üks eakas naine; küülikupeaga mees; homopaarike,
kellest üks oli lõpurase ja muidugi maskis röövel, kes selle kamba kõik
pantvangi võtab. Röövel vast ei olekski röövliks hakanud, kui kõik ei oleks
viltu vedanud. Seal nelja seina vahel kooruvad iga inimese iseloom ning
kiht-kihilt avanevad inimeste taust, mured ja rõõmud. Muidugi kui on
pantvangidraama, siis on kohal ka politsei. Sedakorda on politseinikud isa ja
poeg, kes näevad selles oma võimalust...
Jah, eks see lugu ise tundus kohati jabur ja mingil
viisil jabur ta ongi, kuid see eluterve huumor, mõnusad filosoofilsed elulised
küsimused, inimlikud probleemid teevad selle lugemise väga nauditavaks. Tekst
on hästi sisutihe, seda ei saa lugeda n.ö lasen silmadega üle, pigem tuleks lugeda nii nagu keegi loeks sulle ette ilmekalt, emotsiooniga, vahepeal nuttes,
vahepeal naerdes. Mulle meeldis, et kirjanik ei lahanud ühtegi tegelast
poolikult ning raamatu lõpus võtab ta kõik otsad nii armsalt kokku, kedagi
unustamata, keegi ei jää ripakile, ta annab kõigile lootust.
Mulle meeldis see raamat, sest kõik kokku (lugu, tõlge, tekst, loo ülesehitus jne) on paganama hea, puudutab kõige
tundlikumaid hingekeeli ja kinnisemaid tundelukke nii, et raamatu lõppedes
tunnedki, et klomp on kurgus ja pisaradki pole kaugel. Nagu
ütleb Backman, on see raamat idiootidest, kuid see idioot oma elu ja
probleemidega võid olla sina, sina ja sina ning ka mina.
"Ärevil inimesed" on nagu rusikas silma auku just tänasel päeval, mil kogu maailm on ärevil koroona hirmus ja inimesed on otsekui pantvangi võetud. On ju ütlematagi selge, et just kriisiolukordades avaldub meie tõeline pale.
"Ärevil inimesed" on nagu rusikas silma auku just tänasel päeval, mil kogu maailm on ärevil koroona hirmus ja inimesed on otsekui pantvangi võetud. On ju ütlematagi selge, et just kriisiolukordades avaldub meie tõeline pale.
Raamat on täis mõnusaid mõtteid, mis on nagu eredad pärlid, tahtnuks neid
kõiki üles kirjutada, kuid jah, see
blogipostituks veniks siis meetri pikkuseks. Need mõtted on loogilised ja lihtsad, kuid ise
selliselt mõelda küll ei oska, oskan vaid kaasa noogutada ja tunnustada, et
Backman oskab! Ta oskab kõik laused luua nii, et seal puudub üleliigne müra,
kõik on vaimukas ja tabav. Mina olen
vaimustuses!
See on täiesti vapustav, et teist inimest võib tunda ainult selle kaudu,
mida ta luges lk 225
Jumal ei kaitse inimesi nugade eest. Sellepärast jumal andiski meile
ligimesed, et me saakisime üksteist kaitsta lk 180
Kas sa tead, mis on ühele lapsevanemale kõige hullem`? Et alati mõistetakse
sind hukka sinu kõige halvema hetke järgi. Võid miljon asja õigesti teha, aga
üksainus asi läheb valesti ja siis jääd alatiseks selleks vanemaks, kes vaatas
korraks mobiili, samal ajal kui laps mänguväljakul kiiguga vastu pead sai.
[...] Lapsevanemaid defineeritakse ebaõnnestumiste kaudu lk 23
Kirastus: Varrak, 2020
287 lk