Tadeusz Dolega-Mostowicz „Posija“
Kirjastus: Hendrik Lindepuu, 2023
Tõlkis poola keelest Hendrik Lindepuu
Rafal on andekas kirurg, teda hinnatakse oma
ringkondades väga. Ka pereeluga on ta rahul – oma naist ta jumaldab ja väike
tütreke on armsam kui elu. Siiski juhtus nii, et ühel päeval rõõmsalt koju
naastes ta perekonda eest ei leia. Meest tabab šokk, mis viib teda järgmise
hoobini - saabub mälukaotus ning uus, hoopis teistlaadi elu. Samas, mis on kord
omandatud, selle avaldab alateadvus ka
mälu kaotanutele.
Raamatut nähes olin ma põnevil, sest poola kirjandust olen väga vähe lugenud, lisaks avaldas ühel kohtumisel muljet kirjastaja ja tõlkija isiksus. Seekord oli nii, et pealkirja, kaanepildi ja tagakaane tutvustuse põhjal eeldasin teistsugust lugu. Siiski see teistsugune ei ole üleüldsegi pettumus 😊
Tegelikkuses osutus „Posija“ ilusaks muinasjutuks, kus head on üdini head ja halvad ei ole ka lõpuni halvad, s.t et nad olid valmis peale mõningast järelemõtlemist hakkama heaks. Nii et hästi romantiline story, kus on ilusad ülevoolavad tunded, ajastule omane käitumislaad ja kombestik, mis tänapäeval näib veidi võõras, aga sellegipoolest armas. Lugemine edenes hoogsalt, mis sellest, et see lõpp oli väga etteaimatav.
Jõuluaega sobib selline lugemine imehästi. Raamat on toodud
ka kinolinale ning Poolas näidatakse seda pühade puhul kultusfilmina, no umbes
nii nagu meil „Viimne reliikvia“. Soovitan igal juhul!
Ka kõige
üürikesema õnne mälestus jääb hinge igavesti, kuni surmani lk 163
Sest
rikkus ähmastab meeli. Varandust hangitakse selleks, et see teeniks miskit, et
see oleks millekski abiks. Ent kui see juba saadakse, siis see summutab kõik
muu ning käsib inimesel teenida teda ennast see tähendab varandust lk 184
On
seadusi, mis valitsevad kõiki südameid ühtemoodi, mida tajuvad ja mõistavad
kõik ühtemoodi lk 259
…inimene
võib teisele inimesele olla ühel päeval kõigeks, aga teisel …. mittemillekski lk
272