Posija

 

Tadeusz Dolega-Mostowicz „Posija“

Kirjastus: Hendrik Lindepuu, 2023

Tõlkis poola keelest Hendrik Lindepuu

Rafal on andekas kirurg, teda hinnatakse oma ringkondades väga. Ka pereeluga on ta rahul – oma naist ta jumaldab ja väike tütreke on armsam kui elu. Siiski juhtus nii, et ühel päeval rõõmsalt koju naastes ta perekonda eest ei leia. Meest tabab šokk, mis viib teda järgmise hoobini - saabub mälukaotus ning uus, hoopis teistlaadi elu. Samas, mis on kord omandatud,  selle avaldab alateadvus ka mälu kaotanutele.

Raamatut nähes olin ma põnevil, sest poola kirjandust olen väga vähe lugenud, lisaks avaldas ühel kohtumisel muljet kirjastaja ja tõlkija isiksus. Seekord oli nii, et pealkirja, kaanepildi ja tagakaane tutvustuse põhjal eeldasin teistsugust lugu. Siiski see teistsugune ei ole üleüldsegi pettumus 😊

Tegelikkuses osutus „Posija“ ilusaks muinasjutuks, kus head on üdini head ja halvad ei ole ka lõpuni halvad, s.t et nad olid valmis peale mõningast järelemõtlemist hakkama heaks. Nii et hästi romantiline story, kus on ilusad ülevoolavad tunded, ajastule omane käitumislaad ja kombestik, mis tänapäeval näib veidi võõras, aga sellegipoolest armas. Lugemine edenes hoogsalt, mis sellest, et see lõpp oli väga etteaimatav. 

Jõuluaega sobib selline lugemine imehästi. Raamat on toodud ka kinolinale ning Poolas näidatakse seda pühade puhul kultusfilmina, no umbes nii nagu meil „Viimne reliikvia“. Soovitan igal juhul!

Ka kõige üürikesema õnne mälestus jääb hinge igavesti, kuni surmani lk 163

Sest rikkus ähmastab meeli. Varandust hangitakse selleks, et see teeniks miskit, et see oleks millekski abiks. Ent kui see juba saadakse, siis see summutab kõik muu ning käsib inimesel teenida teda ennast see tähendab varandust lk 184

On seadusi, mis valitsevad kõiki südameid ühtemoodi, mida tajuvad ja mõistavad kõik ühtemoodi lk 259

…inimene võib teisele inimesele olla ühel päeval kõigeks, aga teisel …. mittemillekski lk 272