![]() |
Thursday, January 31, 2019
Pitsikuduja
Loona on „Pitsikuduja“
tavaline sõjaaja romaan, kust kõige selle kõrgemate organite põhjustatud jõhkruse
vahelt leiab ka armastust, igatsust, ootusi. Selliseid lugusid on üsna palju,
ja selles mõttes see raamat ei eristu.
Sunday, January 27, 2019
Minu Muhumaa
Tuleb tunnistada, Katrin Pautsi kirjatöid ma varem lugenud ei ole. „Minu Muhu“ tundus alustuseks olevat hea valik, sest Hiiumaa raamat on loetud ja saartega on nii, et nad on mandrirahvale pisut erilisemad ja elamust pakkuvamad.
Katrin Pautsi Muhumaa aga
kutsuv ei ole. Selles on nii palju negatiivsust, et paneb lausa mõtlema, et
miks ikkagi. Võib olla on ta ise liiga tõrges kõige suhtes? Põhjust vimma
pidada näib olevat küll, sest lapsepõlvetraumad on visad lahti laskma. Aga ikkagi,
kui sa ise ütled, et mind ei huvita, küllap siis vastavad teised samaga. Vanasõna
väänates võiks ju öelda: kuidas koer külale nõnda küla koerale. Lisaks
kurdab Katrin, et muhulased tema
raamatuid ei osta ja temast kui kirjanikust ei arva ka midagi, seega vanasõna:
ükski prohvet ei ole kuulus omal maal, on samuti vägagi omal kohal. Isikliku olemise
vahele mahtus Muhu saart ka, kuid minu jaoks jäi see pisut tahaplaanile
ja kadus oma pere saatuste taha ära. Samas kui ta ikkagi tunneb end omas kodus mitte
just kõige paremini, siis on üsna suur julgusetükk kõik ausalt kirja panna.
Edasistele suhetele võib see tuua nii kasu kui ka kahju. Nii on, et ükski paik
siin maamuna peal ei näigi meile kõigile ühesugune. Väga kurb on, kui kodukant
on küll südameküljes, aga seda koos kibestumusega.
Minu kokkupuuted Muhuga on olnud muidugi läbisõidul ja turistina, mil külastasime peaaegu kõiki turistile kohustuslikke paiku. Näiteks käisime Üügu pangal, Koguva muuseumis, jaanalinnufarmis ja selles samas hobusekasvatuses, millest ka raamatus juttu oli. Eredaim mälestus on elu uhkeimast tantsupeost, mis sai maha peetud Kuivastu sadamas praami oodates. Tulime Saaremaalt tantsupeolt ja n.ö isetekkeline järelpidu sadamakail oli vast vägevamgi. Spontaanne ootamatu inspiratsioonipuhang andis tantsijaile tiivad ja viis meeleolu taevasse. Need riivamisi kokkupuuted Muhuga muidugi põhja panevat muljet ei saanud jätta, lihtsalt tore saareke, millel on kindlasti oma vibe olemas.
Kirjastus: Petrone Print
231 lk
Monday, January 21, 2019
Tulbid ja bonsai
Paar aastat tagasi sattusin ühte koduküüni Marek Sadama kontserdile. Sain sellelt väga mõnusa elamuse. Sadama laulud on lihtsa viisi ja romantilise tekstiga, pisut mõtlikud, kuid samas ikkagi elujaatavad. Oma suhkrutükk on peidus igas tekstis. Sadam oskab väga hästi rahvast kaasa vedada. Isegi minu mees laulis laulu „Eesti naine“ tarvis publikust loodud meeskooris (mehed ei tahtnud kaasalaulmisel kuidagi vedu võtta): „ilus Eesti naine“.
Ja nüüd on need laulutekstid ja tekstide loomise lood ning seosed, saanud raamatuks. „Tulbid ja bonsai“ on ehtne öökapiraamat – igal õhtul võtad ette ühe laulu ja loo, natuke mõtled neile sõnadele, Sadama ja ka oma lugudele. 43 õhtut ja siis võid otsast alata, sest neist sõnadest on võimalik leida taas kord üle lugedes uued nüansid, uued mõttekäigud ja seosed. Ja pealegi on need salmiread nii puudutavad, armsalt argised ja samas ilusad. Tõeline mõnusa meeleolu loomise raamat!
Panen maasikad Su peole
Sõstrapõõsaste vahel leian Sind, võililled peos
Kaneel saia sisse sai parasSinu sõrmedel naeratust hommikul näen
Las jääda kuningad, ma tahan jääd narriks.
Kirjastus: FD Distribution 2018
206 lk
Subscribe to:
Posts (Atom)