Valisin riiulist üsna kaua kuni kätte jäi Jennifer Donelly
eelmisel sajandivahetusel asetleidnud mõrvast ajendatud romaan. Kaanekujundus aitab
alati valikule kaasa ja seekord on see pisut müstiline, salapärane.
Mattie on tark, arukas tüdruk. Ema on surnud ja vanema õena
hoolitseb ta ennastsalgavalt oma nooremate õdede eest. Üle kõige armastab ta
sõnu, kirjutamist, raamatuid. Igaks päevaks valib ta sõnaraamatust ühe sõna,
millele loob seoseid argipäevast. Tubli õpilasena on tal võimalus edasi õppima
minna. Kuid see mis peaks ja see mis on, on kaks erinevat asja lk197. Mattie
sunnitud panus kodutöödesse, kodune vaesus ja despootlik isa pärsivad hariduse
omandamise võimalusi.
Paralleelina jookseb ka teine lugu. Mattie kätte usaldatud
Grace kirjad, mis on täis ahastust, lootust. Need on kirjad, mida ta ei tohiks
avada, kuid ta teeb seda ja neil on äraarvamatu mõju tema edasistele otsustele.
"Valguse kuma" on ühe
tüdruku täiskasvanuks saamise lugu. Lugu sellest, kuidas ära tunda õiget
armastust. Kumb on siis parem, kas see, kui sul on armastav perekond või kui
sul on sõnad ja lood? Mõnikord on nii, et üks unistus on ühel hetkel hea ja teisel jälle mitte. Mattie hakkab oma
unistustes kahtlema, sellele aitavad kaasa sõbrad, armastus oma pere, naabrite,
väikese külakogukonna vastu. Miks sa tahad alati teiste inimeste eludest
lugeda. Kas sinu enda elu pole sinu jaoks küllalt hea lk 145.
Ma tunnen mõnikord, et mind veetakse alt, […] inimesed
raamatutes on head ja õilsad ja isetud, kuid inimesed ei ole sellised ja ma
tunnen end mõnikord ninapidiveetud lk 154.
Mõistus kaldub esialgu armastuse poole. Olin rõõmus, et mul
oli keegi, kellele oma süda kinkida. Isegi kui ta ei teinud vahet luuletusel ja
kartulil ning kaldus üha rääkima maisiseemnetest lk 201. On olemas mõistuse hääl
ja südamehääl, ning kui süda ütleb, et tuleb minna, siis tuleb minna. Ma tean, et lubaduse
murdmine on halb, kuid mõtlen nüüd, et veel halvem on lasta lubadustel end
murda lk 278.
Mõtlemapanevaid seiku on raamatu ja argielu teemal. Kumb
siis on parem, kas ekstreemsusest saadav elamus või raamatust saadud elamus või kas neil on üldse vahet? Olla
koduperenaine, harida põldu, kasvatada lapsi või õppida ja panna kirja oma
lugusid?
Esimesed 20 lk oli
keeruline aru saada, millest üldse lugu vestma hakkab. Loo algus oli tegelikult nagu algus lõpule. Sellise arusaamiseni jõudsin ka pea poole raamatuni jõudes. Enamus osa oli tagasivaade Mattie taustale. Lugesin arusaamiseks
mitu korda tagakaane tutvustust, millest võis oodata mõrvalugu. Oli küll mõrv,
kuid otsest seost sellel Mattie looga ei olnud. Pigem teemaks valikud, julgus järgida oma südamehäält ja toimunud mõrv aitas Mattiel teha õige valiku.
Tegemist on hästi köitva, väga värvikate kirjeldustega
raamatuga. Elu 20 sajandi alguse külakogukonnas ei ole kerge, inimesed on
kammitsetud oma kitsarinnalisuses. Kogu ajastu on edasiantud nii ehedalt, et
selle lummuses lihtsalt oled.
Suurepärane lugemine!!!
Veel räägivad sellest raamatust: