Friday, July 29, 2016

Minu Soome

Üks väike perereis Soome kasvatas huvi selle maa vastu nii suureks, et lugesin läbi ka Kaja Saksakulm Tampere kirjutatud Soome loo. Sellelt lugemiselt ootasin äratundmisrõõmu ja vastuseid küsimustele, mis reisi jooksul tekkisid.

Raamatu autor on Jyvaskylä ülikooli õppejõud ja tema nähtu-kogetu põimub ikka väga tugevasti enamasti ülikooliga ja selle kaudu siis tuleb nähtavale pisut Soomet ka. Kuigi ta mõningaid Soome avastamise trippe tegi, jäi minu arvates Soomet siin väheks, pigem oleks võinud see lugu olla nimetatud  Minu Jyväskyläks. Rohkesti on siin võrdlusi: eestlased sellised, soomlased sellised. Minu arvates taandub siiski palju  erinevate inimeste erinevatele iseloomudele, me olemegi kõik juba isiksustena erinevad. Ma ei usu hästi, et rahvustena meil väga suuri erisusi võiks leida. Kuid kes otsib see leiab :)
Rohkem on selles loos inimese argimuresi, kohanemisraskusi jms. Raamatu autor ise jätab väga sooja ja maalähedase inimese mulje ja lugemine edenes väga jõudsasti.

Äratundmisrõõmu leidsin siiski, näiteks maanteede kirjeldused ja seda just Jyväskylä kandis. Küsimuseks ja edasiseks teabe otsinguks jääb aga heinaküünide teema Soomes, et mis lugu soomlastel nendega on. Heinaküünid ilutsesid pea igal põllul, keset põldu. Kasutuses nad enam ei olnud, ilmselt on muinsuskaitse oma kaitsealla võtnud???


Monday, July 11, 2016

Samba Prantsusmaal

Kuna pagulaste teema ei ole kusagile kadunud, siis "SambaPrantsusmaal: illegaalina unistuste maal" on täiesti päevakohane lugemine Delphine Coulin´ilt.

Samba Cisse on elanud ja tööanud 10 aastat Prantsusmaal, kuid sellegipoolest leiab riik, et ta ei vääri elamisluba ja keeldub talle seda andmast. Ainus võimalus on elada nagu tagaaetav, kellel ei ole oma nime ega identiteeti. Ellujäämise nimel tuleb kõvast vaeva näha ja teha tema loomule mitteomaseid asju. Samba elu on nagu samba tants, kui sambas tehakse igas taktis kolm tantsusammu, siis sama intensiivne on Samba elu, täis põgenemisi, pettusi, valesid. Vaatamata sellele, et Prantsusmaa ei näidanud oma kõige paremat palet, on tema ilus unelm Prantsusmaast sama püsiv nagu tema saatusekaaslastel.

Lisaks hetke situatsioonidele on kirjeldatud ka nii Samba kui temaga kokkupuutunud illegaalide kodumaalt lahkumise motiive, miks võeti ette eluohtlik, katsumusterohke teekond. Igal omamoodi traagiline lugu. Kõik nad teadsid  minnes, et kusagil on ootamas maa, kus hakkab elu hästi minema. Aafrikasse jäänud jäid seda teadma ka siis, kui tegelikkuses neil põgenikel ei läinud just nii hästi nagu loodetud oli. Aafrika kodudesse jäänutele ei saanud pettumust valmistada.

Kogu selle loo jutustab migratsiooniametnik, kes jääb vähemalt raamatus peaaegu nähtamatuks, vaid aeg ajalt küll tuletab ennast meelde mõne väikese seigaga.  Üksikud peatükid, kus on kirjeldatud  loodusseaduste toimimist on nagu paratamatud paralleelid Samba ja tema saatusekaaslaste eludega.

Märksõnad, mis iseloomustavad seda raamatut on: lakooniline, otsekohene, inimlik, kurb, aus, tõetruu, milles on olemas nii lootusetus kui lootus. Põnevus on olemas, aga mingit suuremat actionit ei maksa siiski oodata. Suuremat rolli mängivad inimsuhted, kultuurilised erinevused. Vähemalt raamatu lõpp on omamoodi optimistlik ja kergendust toov. "Samba Prantsusmaal" on kindalasti raamat, mis äratab kaastunnet ja ehk aitab pisutki mõista pagulaste teemat teises valguses.

Palju on selles loos küsivaid lauseid, millele vastuseid ei ole ei raamatus ega ei ole vist üldse olemas.
Missugusest kannatuse tasemest alates saadakse õigus jääda? lk 69
Kas kõik kohad maailmas, kuhu ta läheb, on räpased ja inetud? lk 182

See lugu haakis end hästi ja tabasin end mitu päeva pärast raamatu lõppemist mõttelt, et kuidas sellel Sambal seal Prantsusmaal küll läheb või kas meie "Sambadel" saab elu sama raske olema. Loodan, et siiski mitte.



Kirajastus: Varrak
232 lk.


P.s raamatu põhjal on valminud ka film ja raamatu kaanekujundus on kaader filmist.

Thursday, July 7, 2016

Majutaja



Seekord kutsus mind lugema just omapärane raamatu välimus. Sellise kaustikulaadsete kaante ja väga minimalistliku kujundusega raamatu autor Edi Ruusmäe tundub ka uus autor olevat meie kirjandusmaastikul.

Tegemist on suve looga, kus kontoritöötaja Mirja otsustab oma senise tööga lõpparve teha ja läheb onu Augusti turismitallu ajutiseks perenaiseks. Majutada tuleb erinevaid inimesi ja igal neist näib olevat kaasas ka oma lugu. Ühe härra lugu on erilisem...  Lisaks on selles loos kolm Augustit ja tulevikuporgandid, mis saavad ühel hetkel olevikuporganditeks.
Lihtne, idülliline, realistlik lugu, mis mängib ette seikasid elust lühidalt, napilt ja jätab kujutlusvõimele ka üsna palju ruumi. Miks mitte ka ise juurde mõtlemise ja kirjutamise ruumi, sest pea pooled leheküljed ongi väga napi tekstiga: kolm rida, viis rida, pool lehekülge... Sellepärast kulus ka 96 lehekülje lugemiseks vaid tunnike. Sellegipoolest oli siin omapäraseid mõtteid elust ja olemisest ja asjade näilisest ilust - mõnikord on lihtne elu ja lihtsad asjad kõik, mida vajame. 
Veidi liiast olid need kolm Augusti, mis kostus täpselt nii, et parajasti oli august, kui August hüüdis august :)

Raamatu trükkimisel on kasutatud Räpina paberivabriku loodussõbralikku paberit.
Kirjastus: heleilm
96 lk.