Wednesday, July 26, 2017
Sunday, July 23, 2017
Teisipäevanaiste pudru ja kapsad
Monika Peetzi „Teisipäevanaiste pudru ja kapsad“ on mõtteline järg raamatutele „Teisipäeva naised“ ja „Seitse päeva söömata“, kuid sobib väga hästi lugeda ka siis, kui eelnevad osad on lugemata. Mina nii tegin, ja lugu ei olnud sugugi poolik.
Viiest naisest koosnev sõpruskond on juba aastaid kokku saanud iga kuu esimesel teisipäeval, nüüd aga ilmneb, et neist üks otsustas kolida linnakärast eemale, maale. Elupaigaks valitud vanast koolimajast loodeti ehitada stressis linnainimeste tarvis külalistemaja. Hoone oli aga kehvas seisus ja maja perenaisel Kikil tuli tunnistada tõsiasja, et selle renoveerimine on keerukam, kui ta oleks osanud oodata. Appi tõttavad teisipäevanaised, kelle jaoks on väljasõit vaheldus argipäeva ja väike värskendav seiklus. Segadust seltskonda puistab üks sümpaatne kuid kahtlane mees, kes mõjub nagu kukk kanakarjale: nood ajavad ennast puhevile ja õhevile, et selle kuke tähelepanu pälvida. Siiski ei mõtle kõik tüdrukud mehele kuldset kuud selga, mõni neist kerib peas ikka päris kurjakuulutavat stsenaariumi.
See pudru ja kapsaste raamat on vägivallatu, kerge, helge ja muretu lugemine. Autor ei ole loodud tegelastele ühtegi häda külge pookinud, igal tegelasel oli vaid miski väike mure, mis neid õige pisut häiris. Kirjeldatud maakoht mõjub idülliliselt, härra "kahtlase" mängutoomine püüab ka veidi põnevust üles kruvida, kuid see kruvimine siiski erilist pinget ei loo ja näib pigem läbinähtav. Siiski on lugu eluline ja selgub tõsiasi, et oma elule peab vaatama mõnikord distantsilt, et siis taas uuesti edasi rühmata.
Kerge ajaviite romaani tegevus toimub suvel ja raamat sobib suviseks kergeks rannalugemiseks, näiteks.
Päralejõudmine pole enamat kui lühike kohalviibimise silmapilk, enne kui saatus sind edasi lükkab lk 55
Raamatust on olemas ka film.
Kirjastus: Varrak
228 lk
Lugemise väljakutse 27. teema: raamat kit´rjastuse Varrak sarjast "Ajaviite romaan".
Thursday, July 20, 2017
Ära lase mul minna
Kazuo Ishiguro „Ära lase mul minna“ valisin tagakaanel oleva teksti põhjal, mis eeldas lugu sõprusest ja salapärast. Mind viis see tekst tegelikult eksiteele ja nii lugesin ulmekat teadmata, et loen ulmekat.
Nüüd juba kolmekümnendates eluaastates Kathy meenutab lapsepõlve erakoolis Hailshamis, kus lapsed olid muust maailmast eraldatud ja kus rõhutati nende erilisuse staatust. Mälestused on üsna helged ja elu võetaksegi nii, nagu ta on. Lapsena ei tajutud südamliku fassaadi taga pesitsevat saladust.
„Ära lase mul minna“ on selline raamat, kus sa üsna pikalt lugedes arugi ei saa, mida sa tegelikult loed. Aegamisi pudeneb vihjed, et miskit selle loo juures on mäda, kuid annab ikka aru saada, mis see „mäda“ koht täpselt on. Tekstist leitud märksõnad: elundid, doonorlus, loovutamine, on küllalt kõhedusttekitavad ja selgub, et Hailsham on tegelikult kloonitud laste kasvatusasutus, kus kasvatatakse lapsi tagavaraosadeks. Mõte on ikka väga õudne, kuigi raamat seda õudu otseselt edasi anna. Pigem ei juhtu siin mitte midagi ja ulmeline on ka vaid kasvatusasutus.
Raamatu sisu paneb aga mõtlema. Kas see on meie tulevikuühiskond? Lammas Dolly juba oli, kaugel see inimeselaadne toodegi on? Nii et meeled hoiab see raamat piisavalt elevil ja mõtteainet pakub ka. Siiski ei pannud see raamat mind hõiskama ja õhinal oma elamustest pajatama. Kas oli lugemise hetk vale või raiskasin lihtsalt raamatut enda peale. Selle „raiskamise“ mõtte võtsin „Lugemise väljakutse grupist“, kus Seili ütles väga toredasti ühe loetud raamatu kohta, et ilmselgelt on minu peale see raamat täiesti raisatud. See mõte on väga huvitav ja hakkas mullegi meeldima ning mõtlen siin, et mõnikord on küll lugedes tunne, et raamat on lugejast üle ja ei saa aru, mida ikka täpselt loodud süžeega öelda tahetakse. See siin oli küll hästi jutustatud, kuid kuna midagi otseselt ei toimunud ja oligi selline pigem voogav lugu, siis jäi see point minust kaugeks. Filmitreiler on siiski köitev ning arvan, et film meeldiks mulle rohkem.
Kirjastus: Ersen
339 lk
Lugenud on ka:
https://blogistaja.wordpress.com/2015/06/10/kazuo-ishiguro-ara-lase-mul-minna/
http://kultuuritarbija60.blogspot.com.ee/2015/07/kazuo-ishiguro-ara-lase-mul-minna.html
http://lvkrkraamatublogi.blogspot.com.ee/2015/10/kazuo-ishiguro-never-let-me-go-ara-lase.html
Lugemise väljakutse 31. teema: raamat, mille kaanepildil on üks eemalduv inimene.
Subscribe to:
Posts (Atom)