Seekord jäi minu huviorbiiti Emily St.John Mandeli „Klaasist hotell“.
Sari „Moodne aeg“ taas kord. Selle raamatu kohta võib esmalt öelda, et kaua
loetud kaunikene.😊
Jonathan Alkaitis on 17. korruse äri ehitanud
üles pettusele – Ponzi skeem. Kõik töötajad teavad, millega tegelevad.
Petuskeem jookseb kokku ning töötajaid ootab reaalne karistus. Vincent on noor
naine, kes otseselt selle skeemi sees ei ole, kuid ta on Jonathani elukaaslane
ning sellekaudu on temagi elu habras. Naine lahkub mängust ning suundub ühel
hetkel kaubalaevale kokaks. Üks tormine öö saab saatuslikuks temalegi. Miks
kadus Vincent laevalt, seda asub uurima üks Ponzi skeemi ohvritest.
See mingis mõttes kummituslik lugu rullub
lahti väga pikkamööda ning otsest sirgjoonelist lugu kui sellist siin nagu ei
olegi. Oli ilus olevik, klantspildi elu, mis paneb kadestama tuhandeid, kellel
sellist elu ei ole, ja siis selgub, et miski, mis näis tõene, oli siiski farss.
Ja pärast selle farsi kokkukukkumist kaob kõik see ilu kusagile
paralleelmaailma, kus miski ei ole enam endine. Kuidas sellega toime tuldi, oli
erinev.
See raamat pani mõtlema inimese apluse ja
hapruse üle ning ka selle üle, et mille põhjal ikkagi valitakse inimesi, kes on
valmis mingites mahhinatsioonides osalema? Kas see n.ö inimsaak on kõige mõjutatavad
inimesed või pigem kindlameelsed, julged olevused? Igatahes mõtteainet on ja päris kergelt see
lugu mulle kätte ei tulnud. Tahab pisut seedimist see läbipõimitud olevik ja
minevik, mitmed olulised tegelased ning tunnete, lootusetuse ja lootuse mix.
Aitäh taas kord kirjastus Varrak suurepärase
lugemiselamuse eest!
…iga
kord, kui midagi meenutad, rikub see meenutamine veidi mälestust. Muudab seda
natuke. Lk 213
Kirjastus Varrak, 2023
271 lk
No comments:
Post a Comment