Klaasist hotell

 

Seekord jäi minu huviorbiiti Emily St.John Mandeli „Klaasist hotell“. Sari „Moodne aeg“ taas kord. Selle raamatu kohta võib esmalt öelda, et kaua loetud kaunikene.😊  

Jonathan Alkaitis on 17. korruse äri ehitanud üles pettusele – Ponzi skeem. Kõik töötajad teavad, millega tegelevad. Petuskeem jookseb kokku ning töötajaid ootab reaalne karistus. Vincent on noor naine, kes otseselt selle skeemi sees ei ole, kuid ta on Jonathani elukaaslane ning sellekaudu on temagi elu habras. Naine lahkub mängust ning suundub ühel hetkel kaubalaevale kokaks. Üks tormine öö saab saatuslikuks temalegi. Miks kadus Vincent laevalt, seda asub uurima üks Ponzi skeemi ohvritest.

See mingis mõttes kummituslik lugu rullub lahti väga pikkamööda ning otsest sirgjoonelist lugu kui sellist siin nagu ei olegi. Oli ilus olevik, klantspildi elu, mis paneb kadestama tuhandeid, kellel sellist elu ei ole, ja siis selgub, et miski, mis näis tõene, oli siiski farss. Ja pärast selle farsi kokkukukkumist kaob kõik see ilu kusagile paralleelmaailma, kus miski ei ole enam endine. Kuidas sellega toime tuldi, oli erinev.

See raamat pani mõtlema inimese apluse ja hapruse üle ning ka selle üle, et mille põhjal ikkagi valitakse inimesi, kes on valmis mingites mahhinatsioonides osalema? Kas see n.ö inimsaak on kõige mõjutatavad inimesed või pigem kindlameelsed, julged olevused?  Igatahes mõtteainet on ja päris kergelt see lugu mulle kätte ei tulnud. Tahab pisut seedimist see läbipõimitud olevik ja minevik, mitmed olulised tegelased ning tunnete, lootusetuse ja lootuse mix.

Aitäh taas kord kirjastus Varrak suurepärase lugemiselamuse eest!

…iga kord, kui midagi meenutad, rikub see meenutamine veidi mälestust. Muudab seda natuke. Lk 213

 

Kirjastus Varrak, 2023

271 lk