Bear
Grylis´e nime olin kuulnud, aga täpsemalt ei teadnud
temast midagi. Täiesti ootamatult sattus mulle kätte tema „Muda, higi ja
pisarad“ ja avastasin, et täiesti loetav raamat.
Võib öelda, et tegemist on autori tahtejõu ja
meelekindluse raamatuga. Ta kirjeldab enda kujunemist läbi tohtute kehaliste
pingutuste koolipõlves, eriüksuslaseks saamisel ning hiljem ka alpinistina. Need
kirjeldatud katsed iseendaga olid täiesti ebainimlikud, kuid kasvatasid iseloomu,
õpetasid raskusi trotsima. Mul tekkis lugedes küll küsimus, et kas selline
enesepiitsutamine ikka üldse on tervislik, kas see pigem ei sandista keha ja vaimu
või kust maalt võib muutuda tahtejõud kehale ohtlikuks? Aga ilmselt on see
pigem meeste teema - ilmselgelt vajavad rohkem mehed sellist adrenaliini. Bear
kirjutab oma lugu hästi lihtsalt, annab kaasa ka õpetussõnu ja kutsub üles
ikkagi ettevaatlikkusele.
Ütleme nii, et noortele meestele on see päris
asjalik motiveeriv ja inspireeriv lugemine, sest siin on mõtteainet kuidas
karastuda ja kas karastuda, kas ennast sundida ja kuidas ennast sundida, kui
mina suudan, siis suudad sina ka. Ilmselt selle „tee tööd ja näe vaeva“ pärast
haaras see raamat mindki.
Kirjastus: Tänapäev, 2015
421 lk
No comments:
Post a Comment