Püüa päeva

 

„Püüa päeva“ On Saul Bellow neljas romaan. Selle romaani pealkirjast väljakasvanud sõnapaar püüa päeva, on kindlasti muutunud laialt kasutatavamaks kui raamat ise. Kirjandusklassikuid peaks ikka lugema ja minul oli Bellow loomingu lugemises puudujääk, mis sai nüüd parandatatud.

 Tommy Wilhelm ei ole oma elu tema isa arvates hästi elanud: Hollywoodi karjäär ei õnnestunud, perekonnaelu ebaõnnestus samuti ning ka majanduslik olukord on olematu. Seevastu mehe isa on edukas oma arstiametis ning dr Adler ei suuda kuidagi aksepteerida poja saamatust. Wilhelm enda suhtes nii kriitiline pole, ehki rahulolekuks ka põhjust pole. Juba keskeas Wilhelm proovib õnne börsil ning sellel teel innustab teda oma veidravõitu filosoofiaga dr Tamkin.

„Püüa päeva“ on sügavalt filosoofiline raamat, kus arutletakse muuhulgas elu mõtte üle. Hästi mõttetihe ja mõnusa sõnavaraga – hea oli lugeda. Mind pani küll ahhetama Tommy mõjutatavus ja kohati loll-kangus, aga eks siin püütaksegi pisut ironiseerida mõne inimtüübi maailmapildi vildakuse üle.

Eestlase mainimine ühe välisautori loomingus on alati üllatav. Miks peaks üks USA kirjanik mainima oma loomingus eestlast? Igatahes on seda mainimist jagunud kahte kohta. Üks näide lk 41: Taevas, on siin hotellis aga igasugust rahvast! Mis korrusel see eesti naine oma kasside ja koertega elab?

Sellises filosoofilises raamatus on säravaid mõtteid, mida välja kirjutada, palju.

Mõned neist:

Ainult olevik on reaalne – meie siin-ja-praegu. Püüa päeva! Lk 80

Alati, kui mõrvar mõrvab, tahab ta tappa iseendas hinge, mis on teda petnud ja tüssanud.  Lk 86

...ärge heitke kannatusega paari. Mõned inimesed heidavad. Nad abielluvad kannatusega ja magavad ja söövad temaga koos, just nagu mees ja naine. Rõõmu külaskäiku peavad nad abielurikkumiseks lk 119

Kirjastus: Eesti Päevaleht, 2007

143 lk