Tuesday, April 25, 2017

Dora, Dora



Seekord viisid raamaturajad mind taas sõjateemale ja lugesin Heidi Köngäsi viiendat, kuid esimest eesti keelde tõlgitud romaani „Dora, Dora“. Raamat valiti Soome olulisema kirjandusauhinna Finlandia nominendiks.
„Dora, Dora“ sündmustik toimub 1943. aasta talvel, Lapimaal. Saksamaa relvastusminister ja peaarhitekt Albert Speer sõidab Soome, et külastada Jäämere ääres asuvat kõige põhjapoolsemat Petsamo sõjaväebaasi ja niklikaevandust. Reisikaaslasteks on omapärane seltskond: mustkunstnik, isiklik sekretär, viiulikunstnik ja soomlasest tõlk. Speer on olnud siiani Hitleri suur soosik, kuid viimasel ajal on hr Führer teda eiranud, ning Speer on murelik. Põhja-Soome niklivarud võiksid loodetavasti Hilteri meeleolu ja Speeri endise staatuse taastada. Teekond on pikk ja kliimaolud harjumatult karmid ning ühte seltskonda sattunud erinevate ülesannetega inimesed peavad hakkama saama ka üksteisega.
Kirjanik on andnud igale kaaskondlasele oma hääle ehk siis kõnelevadki kõik teel olijad – Speer ja tema saatjad. Pikk teekond laseb mõlgutada omi mõtteid. Ja mõelda on igal neist küllaga. Kõigil on minevik ja hetke roll ning teel olemine paneb nii mõnegi jaoks sõda pisut teises valguses nägema. Kuid siiski tahab neist igaüks pääseda nii puhta ja puutumatuna kui võimalik, täites oma ülesannet selle sisusse sügavalt süüvimata.  Mõni neist küll taipab, et vangilaagrid, inimestelt väärikuse võtmine ei ole õige, kuid oma enese heaolu on kõrgemal ja lisaks võib ju kergendatult ohata: see seal ei ole mina. Fanatism sünnitab fanatismi ning vaigistab kõik kaasatundmise ja tegelikkuse hindamise alged. Hitler kõrvaldas häbi meie elust, ta näitas meile kätte terve, tõelise viisi olemas olla. Kõiki vajati, meid kõiki, kelle soontes voolas puhas aaria veri lk 143-144. Hitler tõstis meid meie eneste silmis, ta pani meid uskuma, et oleme teistest ülemal, teatud härrasrahvas lk 152.
Kirjanik on teinud ära suure töö, uurinud tausta ja on osanud pugeda nii Speeri kui Hitleri pähe. Ise on autor öelnud, et tegelik on vaid Speeri tegelaskuju ja tõeline on ka Lapimaa külastamise fakt. Siiski ei näi siin miski olevat väljamõeldis. Kes  Lapimaad on külastanud, neile on tuttavad kohanimed, loodusekirjeldused ja olustik.  Kuigi see raamat on Speerist, siis sama palju on see raamat ka Soome osast Teises maailmasõjas. Kirjelduste kaudu tuleb esile, kuidas mõjutas ja puudutas otseselt pidamata sõda kõige tavalisemaid inimesi, kes olid sunnitud siiski kokku puutuma loomastunud sõduritega, nägema sõjavangide väärikuse võtmist, taluma puudust ja  ebainimlikkust.
Sisult oli „Dora, Dora“ õudne raamat, sest kõik sõjakoledused ja sõjaroimari mõttemustrid joonistusid siin selgelt välja. Kaasaarvatud arvamine, et vangid on ise oma saatuses süüdi. Sellegipoolest on raamat väga kergelt loetav, hästi komponeeritud ning jäägitult haarav. Tekst on lausa lummav, mõttekäigud huvitavad ja kaunilt poeetilised, nii et elasin mitmed päevad pärast lugemist selle raamatu mõjuväljas ning lugesin ja uurisin veel lisaks Albert Speeri kohta.
Kui mõelda, et raamat oli ilus ja õudne ühteaegu, siis minu jaoks jäi peale teksti ilu ja lugemisest saadud elamus, kuid väga õrnatundelistele ja neile kellele sõjaromaanid ei meeldi, ei soovitaks.
Ega siin maailmas paljust muust ei räägita kui armastusest ja tapmisest, neist kahest. Eluga välja tuled vaid ühest, või peaks ütlema, et surra võib mõlemasse lk 28.
Ta on siid, samet ja rihmadega kingad, ja ma võtaks ta omaks, kui oleks võimu nagu on vaim (…) lk 168
Kirjastus: Varrak
279 lk
Lugemise väljakutse 12. teema: raamat, mille tegevus toimub süngel sügisel või külmal talvel. 
Veel on lugenud:
https://lugemissoovitus.wordpress.com/2015/06/11/heidi-kongas-dora-dora/ 
http://palamuserk.blogspot.com.ee/2015/03/nadala-raamat-heidi-kongas-dora-dora.html
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/hitleri-marionetid-teel-lapimaale-ja-iseendasse/ 

No comments:

Post a Comment