„Moodne aeg“ on
selline sari, mis pakub üllatusi, ja üldiselt ei oska ennustada, kas tuleb
elamust või mitte. Ja sellepärast ma aeg-ajalt end üllatada lasen.😊 Seekord siis
Deborah Levy „Mees, kes nägi kõike“.
Raamatu
sündmustik viib esialgu kommunistlikku Ida-Berliini. Ajaloolane Saul Adler on
kutsutud sinna uurimistööd tegema tingimusel, et ta peab näitama sealset elu
paremas valguses kui see tegelikult on. Mees tahab aga viia endaga kaasa foto,
mil ta jäljendab biitlite Abbey Roadi ületamist. Paraku saab ta teed ületades
autolt löögi.
Minu jaoks oli
see üks väga segane raamat. Võimalik, et ma lihtsalt ei närinud kõike kirjaniku
mõeldut läbi. Eks selle „läbinärimisega“ on nagu on, teinekord lihtsalt ei oska
kirjaniku pähe pugeda. Seda enam, et selles loos on veidraid ajahüppeid,
imelikke suhteid, kohati kaob reaalsuse ning unenäolise piir ning ajaline
kestus on ka pikk: 1988. aastast 2016. aastani. Paremini mõistetavad olid
suhted kommunistist isaga, homoseksuaalsed suhted Walteriga, suhted oma lapse
emaga. Ühesõnaga, elu oli segane ning lihtsaid ja loogilisi lahendusi see eluke
ei pakkunud. Lugemise teeb vast keerulisemaks seegi, et ei ole siin ka sellist
konkreetset sirgjoonelist narratiivi, millest kinni haarata. Pigem on mingid katked,
millest köidad siis kokku oma arusaama. Minu hinnangul peegeldati rohkem
Ida-Saksa meelsust, mitte elu-olu ning ka ühe inimhinge eneseotsinguid. Nii et
veidrad olukorrad ja veidrad tegelased.
Siiski ei saa ma
öelda, et ei meeldinud. Pigem üllatas.
Kirjastus:
Varrak, 2022
206 lk
No comments:
Post a Comment